President Toomas Hendrik Ilves märkis reedel kooliaasta alguse puhul tehtud telepöördumises, et kooliaasta alguse viimine 1. septembrilt muule ajale väärib arutamist ning selleteemalist debatti ei tohiks tõrjuda.
Ilves: kooliaasta algusaja muutmise arutelu ei tohiks tõrjuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«1. september märgib me elus samasugust tähist nagu jõulud või jaanipäev. Erinevalt teistest on 1. september päev, millele me oleme ise tähenduse omistanud, mitte loodus. See on päev, mil alustame järgmist sammu tublimaks, targemaks ja paremaks saamise teel. Seda justkui algusest alustamise tunnet tuleks hinnata. Selle sees on vabastav eeldus: me mõistame, et saame ka vanu ja samu asju teha teisiti ja paremini, alustada uuesti. Nii koolis kui mujal,» lausus president.
Riigipea nentis, et kooliaasta algus 1. septembril on kokkulepe, millele on ühiskond ise tähenduse omistanud, seepärast ei tõrjuks ta ühtki arutelu ja põhjendatud väidet, mis kutsub seda kokkulepet vajadusel muutma.
«Ütlus, et «nii on ju alati olnud» ei peaks me arutelusid ja otsuseid piirama. Kes muu kui me ise, hea Eesti rahvas, oleme iseendid ja kogu maailma pidevalt veennud, et kõike saab teha teistmoodi. Saab teha otstarbekamalt ja sisukamalt,» tõdes president.
Ilvese sõnul on esimest korda kooli minejatele 1. september suur päev ning see kehtib nii algkooli või keskkooli kui ka ülikooli minejate kohta. «Seesama ootus, põnevus ja pisuke ärevuski on nakatavalt sarnane kõikidele,» lausus ta.
President nentis, et kool on usaldus ja koostöö õpetajate, õpilase, kooli ja lapsevanemate vahel ning selles koostöös peavad kõik püüdma mõista ja olema teiste vajaduste ja murede suhtes heatahtlikud. «Esimeses koolipäevas on palju õhinat. Ma soovin, et seda õhinat jätkuks kõigi kooli- ja õpiaastate vältel kogu eluks,» lausus riigipea.
Ilves kutsus kõiki liiklejaid olema kooliaasta alguses teedel ja tänavatel ettevaatlikud, kuna ka seal on ärevust palju rohkem, kui inimesed suvega harjuda jõudsid.
Postimees toob presidendi pöördumise ära tervikuna
Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31. augustil 2012
«Kallid kaasmaalased.
Esimene september märgib me elus samasugust tähist nagu jõulud või jaanipäev.
Miski saab ümber, miski uus algab, sageli justkui algusest.
Erinevalt teistest on esimene september päev, millele me oleme ise tähenduse omistanud, mitte loodus. See on päev, mil alustame järgmist sammu tublimaks, targemaks ja paremaks saamise teel.
Seda justkui algusest alustamise tunnet tuleks hinnata. Selle sees on vabastav eeldus: me mõistame, et saame ka vanu ja samu asju teha teisiti ja paremini, alustada uuesti. Nii koolis kui mujal.
Nagu ütlesin, on esimene september kokkulepe, millele oleme ise tähenduse omistanud. Seepärast ei tõrjuks ma ühtki arutelu ja põhjendatud väidet, mis kutsub seda kokkulepet vajadusel muutma.
Ütlus, et «nii on ju alati olnud» ei peaks me arutelusid ja otsuseid piirama.
Kes muu kui me ise, hea Eesti rahvas, oleme iseendid ja kogu maailma pidevalt veennud, et kõike saab teha teistmoodi. Saab teha otstarbekamalt ja sisukamalt.
Nendele, kes lähevad kooli esimest korda, on esimene september suur päev. Olgu algkooli või keskkooli või ka ülikooli, seesama ootus, põnevus ja pisuke ärevuski on nakatavalt sarnane kõikidele.
Head sõbrad.
Kool on usaldus ja koostöö. Koostöö õpetaja ja õpilase vahel. Koostöö koolisüsteemi ja õpetaja vahel. Õpilaste endi vahel.
Kool on koostöö õppeprogrammi ja tegeliku õppimise vahel. Ja koostöö lapsevanemate ja kooli vahel.
Selles koostöös peavad kõik püüdma mõista ja olema teiste vajaduste ja murede suhtes heatahtlikud.
Kallid kaasmaalased.
Esimeses koolipäevas on palju õhinat. Ma soovin, et seda õhinat jätkuks kõigi kooli- ja õpiaastate vältel. Kogu eluks.
Olgem kindlasti ettevaatlikud ja märkavad ka teedel ja tänavatel. Sealgi on ärevust palju rohkem, kui suvega harjuda jõudsime.
Õpetajad saavad lastelt õppida samavõrra kui lapsed neilt. Uudishimu ja avatud hoiaku õpetamine maailma ja ligimeste vastu on kooli ülesanne samavõrra kui õpetus kõõlude ristamisest.
Lapsele on kool kodu jätk. See tähendab kahte olulist tõdemust.
Ühelt poolt on õppimine – ning mis peamine, lugemine ja kirjutamine kui oma mõtete väljendamise oskus – ka kodune töö. Hea oleks, kui see kodutööna poleks niivõrd koolipäeva lihtne kordus, vaid midagi erinevat ja täiendavat.
Teiselt poolt peaks kool olema kodune ja kindlustunnet tekitav, sõbralik ja õppimist julgustav.
Kallid lapsed, kallis eesti pere, rõõmsat kooliaastat kõigile!»