Uue tootmisliini avanud Nordkalk kasvatab eksporti

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakke tehase uue fillerite tootmisliini avamisel lõikasid lindi läbi rahvusvahelise Nordkalk Corporationi president Bertel Karlstedt (paremal) ja suurettevõtte asepresident Kesk- ja Ida Euroopa divisjoni juht Jan Weber.
Rakke tehase uue fillerite tootmisliini avamisel lõikasid lindi läbi rahvusvahelise Nordkalk Corporationi president Bertel Karlstedt (paremal) ja suurettevõtte asepresident Kesk- ja Ida Euroopa divisjoni juht Jan Weber. Foto: Meelis Meilbaum

Üleeile oli ajalooline nii Nordkalk ASi kui kontserni kuuluva Rakke tehase jaoks, sest piduliku ürituse ja lindi läbilõikamisega pandi punkt Rakke lubja- ja filleritehase rekonstrueerimisprojektile.

Üritusel viibinud Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum nentis, et Rakke valla jaoks on Rakke tehase uue fillerite tootmishoone avamine ja lubjaahjude rekonstrueerimise lõpetamine suursündmus, sest omavalitsuses on tänapäevast tootmistehnoloogiat kasutav tugeva majanduspotentsiaaliga ettevõte. “Kogu Lääne-Viru maakonna jaoks oleks meeldiv sündmus, kui Nordkalki kontor Vasalemmast Rakkesse koliks,” arvas maavanem.

Rakke vallavanem Andrus Blok sõnas, et uuendatud Rakke tehas kui valla suurim tööandja annab omavalitsusele töökohtade ja tulubaasi näol kindlustunde aastateks, sest ettevõtte toodang on nõutud ning klientidega on sõlmitud pikaajalised lepped.

Tootmisüksus, millele pandi nurgakivi möödunud aasta 21. oktoobril, on valmis ja tehas võib vajadusel tõsta fillerite ehk peenestatud lubjakivi tootmise võimsuse kolmekordseks – 150 000 tonnile aastas. Nordkalk ASi juhatuse esimees Andres Rammul selgitas, et lubjakivifillerite suurimad tarbijad on klaaskiu- ja klaasitööstus, ehituslike kuivsegude, looma- ja linnusööda tootjad ning eelsegude valmistajad Baltikumis ja Loode-Venemaal.

Rekonstrueeriti ka kaks lubjaahju, mille maksimaalne võimsus pärast rekonstrueerimist on 150 tonni lupja päevas. “Alates käesolevast aastast on Nordkalkil 15aastane lubjamüügileping Läti metallurgiaettevõttega Liepājas Metallurgs. Kustutamata lupja kasutatakse metallurgias räbusti moodustamiseks. See pikaajaline koostööleping andis ettevõttele kindlustunde rekonstrueerida kaks vana lubjaahju, mis seni olid seisnud,” rääkis Nordkalk ASi juhatuse esimees Andres Rammul.

 Tema sõnul panustas firma lubja- ja lubjakivifillerite tootmise uuendamisse Rakkes 7,2 miljonit eurot.

Firma tootmis- ja tehnikadirektor Toomas Post rääkis, et Rakke tehase rekonstrueerimisel ei pööratud tähelepanu mitte üksnes tootmisvõimsuste suurendamisele, vaid ettevõtte jaoks olid olulised efektiivsus, laienemine, kvaliteet ja vähenev keskkonnamõju.

“7,2 miljonist eurost, mis Rakke tehase uuendamisse investeerisime, läks 1,1 miljonit uute tolmufiltrite soetamiseks, et tootmisprotsess oleks keskkonnasõbralikum,” sõnas Toomas Post.

Samuti tehti 1,3 miljoni ­euro suurune investeering Liepāja raudteeterminali, et seal saaks vastu võtta Rakkes toodetud kustutamata lupja metallurgiaettevõtte Liepājas Metallurgsi tarvis.

Nordkalk ASi juhatuse esimees Andres Rammul kommenteeris, et edukalt lõpetatud projekti käivitamisel ja elluviimisel käis konstruktiivne koostöö nii projekteerimisfirmaga Sweco Projekt, kes tegi Nordkalk ASile kuuluva Rakke lubjatehase kahe lubjaahju ja täidismaterjali liini rekonstrueerimisprojekti, kui rekonstrueerimistööde peatöövõtjaga ehitusfirmaga Skanska EMV AS ja alltöövõtjatega.

“Tänu sujuvalt laabunud koostööle suutsime kinni pidada tähtajast ja eelarvest,” sõnas Andres Rammul.

Nordkalki juhatuse esimees lisas, et pärast kahe lubjaahju rekonstrueerimist kasvab Nordkalk ASi Rakke tehases lubja tootmine 100 000 tonnile ja fillerite tootmine 150 000 tonnile aastas.

“Juba praegu on fillerite tootmisvõimsus ligikaudu 100 000 tonni aastas,” märkis Andres Rammul.

 Nordkalki tootmis- ja tehnikadirektor Toomas Post lisas, lubjaahjud said rekonstrueeritud juba talvel ja filleritehas andis proovitoodangu mais.

Nordkalk ASi müügijuht Meelis Mooses kommenteeris, et firma teeb jõudsalt müügitööd eksporditurgudel. “Meil on kindlad koostööpartnerid Lätis ja Leedus ning potentsiaali näeme Loode-Venemaal meie idapiirist Peterburini. See Venemaa piirkond asub meile lähedal ja transpordikulud pole suured,” selgitas Meelis Mooses.

Nordkalki juhatuse esimees Andres Rammul nentis, et kaks kolmandikku ettevõtte toodangust läheb ekspordiks.

Nordkalk ASi 2012. aasta eeldatav käive on 20 miljonit eurot ja töötajate arv 125.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles