Euroopa Komisjon saatis Eestile eile hoiatuse, sest eratelekanalite saadetevahelised reklaamlõigud ületavad komisjoni hinnangul eeskirjades ettenähtud 12 minuti piiri.
Eesti eratelekanalid liialdavad reklaamiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleem on tingitud reklaamlõigu mõiste kitsast tõlgendamisest ja sponsorlusteate väärast määratlemisest Eestis, selgub komisjoni teatest.
«Euroopa Liidu piirideta televisiooni direktiivi järgi on sponsorlusteated selleks, et teavitada vaatajaid sponsorluslepingu olemasolust. Kui aga kasutada kokkuliidetud sponsorlusteateid, on tegu juba reklaamiga,» teatas Euroopa Komisjon. Just sellega Eesti telekanalid komisjoni hinnangul tegelevadki.
Telekanalite reklaamipiirangutega tegeleb kultuuriministeerium, mille meedia- ja autoriõiguste osakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul ei loeta sponsorlusteadet reklaamiks ja seda võib edastada piiramatus mahus.
Ent sponsorlusteade ei tohi olla lihtsalt reklaam teise nime all ning Euroopa Komisjoni kriitika põhjuseks ongi Sookruusi sõnul tõik, et telekanalid näitavad reklaamina mõjuvaid sponsorlusteateid. «Need promovad liigselt mingit toodet ja sarnanevad välimuselt reklaamiga,» ütles Sookruus.
Ministeerium on telekanalitega sel teemal rääkinud ja need on oma praktikat põhjendanud.
Kanal 2 peadirektor Urmas Oru lausus, et kriitika on arusaamatu. «Pigem on tegu banaanikõveruse otsimisega. Mina pole küll suutnud direktiividest välja lugeda selgeid reegleid,» lausus Oru.
Sponsorteateid tehakse kõikjal Euroopas ja Eestiski on neid näidatud aastaid, sellega tegeleb spordiülekannete ajal usinalt ka ETV, lausus Oru.
TV 3 tegevdirektor Toomas Vara polnud eile Euroopa Komisjoni hoiatust lugenud ega osanud seda kommenteerida. Vara sõnul on ta sponsorteadetest Sookruusiga varem rääkinud, kuid mingit selget seisukohta kultuuriministeeriumil sel teemal küll polnud.
Euroopa Komisjoni saadetud hoiatus on esimene samm kolmeastmelisest rikkumismenetlusest, millele Eesti valitsusel on võimalik vastata kahe kuu jooksul.