Kunda elanikke on viimasel aastal tõsiselt pahandanud kaugküttehinna kiire tõus – alates 1. augustist küsitakse megavatttunni eest 80.44 eurot ilma käibemaksuta. Üks kodanikest, kes Kunda soojatootmise valupunktidele viitab, on Kohaliku Info Keskuse idee algataja ja eestvedaja Kaido Veski.
Kuidas probleemne olukord Kundas kaugküttega teie hinnangul tekkis ja arenes?
Asi sai alguse sellest, kui tolleaegne AEA Technology PHARE projekti “Energeetika planeerimine kohalikele omavalitsustele” juht Eestis Märt Ots asutas 1999. aastal koos Fortum Termest Eesti juhi ja paari ettevõtjaga firma Wille Service, mis kujundlikult erastas kogu Kunda soojatootmise kasumi, jättes elanikele vaid kahjumi.
Pärast ettevõtte loomist otsustas Märt Ots oma osalust paar aastat õepoja nimel varjata ning seejärel erastati nii soojatootja kui võrguettevõte Kunda Elamu. Kusjuures, nagu dokumendid näitavad, praktiliselt ettevõtte enda raha eest. Siis ilmus Märt Ots uuesti omanike hulka.
Täpselt samasse perioodi jääb ka palju suurem tehing: Narva Elektrivõrkude erastamine. Üks Märt Otsa kompanjone Wille Service’is oli Rein Koov, kes erastas Narva Elektrivõrgud. Muidugi oli Märt Otsal energiaturu inspektsiooni juhina kogu aeg vaja teha otsuseid, mis puudutasid Rein Koovi huvisid Narva Elektrivõrkude erastamisel. Kui otsused tehtud, lahkus Rein Koov 2003. aastal Wille Service’i osanike ringist. Märt Ots tuli tagasi. Ots keeldub selle perioodi ja osaluse varjamise kohta selgitusi andmast. Kasutan võimalust ja palun siin veel kord: härra Märt Ots, selgitage, palun!
Edasi tehti Kunda Elamus kõik otsused lähtudes kahest eesmärgist: kuidas omanikele võimalikult palju raha välja võtta ja kuidas ettevõtte Kunda Elamu varad magusalt Fortum Termestile üle anda. See õnnestus suurepäraselt, investeerides kümne aasta jooksul 2,4 miljonit krooni reaalset raha. Rein Koovi muid huvisid arvestades võeti ettevõttest koos müügiga Fortum Termestile välja peaaegu 24 miljonit krooni. Ma tuletan meelde, et Kundas on ligikaudu 3600 elanikku. See on siis umbes 6600 krooni peamaksu inimese kohta.
Muide, see amortiseerunud ja meeletult üle hinnatud vara on siiani üks olulisi komponente, mille alusel Ots Kundale soojahinda kooskõlastab. Kõik see on põhjalikult ja arusaadavalt kirjas meie väikeses kodanikuajakirjanduse portaalis Kohaliku Info Keskus, kus saab tutvuda ka teabenõuete käigus meiega jagatud materjalidega ning muude dokumentidega.
Mida peate olulisemateks valupunktideks Kunda soojatootja ja kliendi suhetes?
Millistes suhetes? Me ei saa ometi nimetada omavahelisteks suheteks pimedat lüpsmist ja tuima arvete maksmist. Riigikontrolli hinnang konkurentsiameti tegevusele soojahindade reguleerimisel oli hävitav.
Praegune suhtlemine ainult kinnitab seda: konkurentsiamet ei väljasta andmeid, varjab ja põikleb. Kohalikud Kunda poliitikud on lihtsalt vait, ei tea midagi, ei oska midagi öelda. Pole tollest vaikselt hõõgunud soojateemast kuulnudki. Konkurentsiamet varjab Kunda elanike eest olulist infot.
Me näiteks teame, et Fortum Termest on Eesti Gaasi osanik. Aga me ei tea, mis hinnaga Kunda kütmiseks gaasi ostetakse. See olevat ärisaladus. On täiesti võimalik, et seda gaasi müüakse kõrgema hinnaga, kui eratarbija ostab. Kontrollimise võimalusi meil ei ole. Ärisaladus!
Kas olete Kunda soojatootmise probleemide valgustamiseks pöördunud riiklike ametiasutuste poole ja sealt abi saanud?
Olen esitanud hulganisti erinevaid teabenõudeid konkurentsiametile. Riigikontrollilt ootan vastust, samuti keskkonnainvesteeringute keskuselt.
Olen suhelnud teiste soojatootjatega üle Eesti. Põhiline eesmärk on olnud välja selgitada võimalikult palju toimunut omal jõul. Fakt on see, et minule ei anna keegi kandikul infot. Monopoolset ettevõtet kaitstakse ärisaladusele viidates konkurentide eest ja põhjendatakse keeldumist liiga suure töökoormusega. Samas on osa vastuseid kindlasti veel teel, avaldan need esimesel võimalusel Kohaliku Info Keskuses.
Kuidas kulgeb allkirjade kogumine petitsioonile ja kuidas mõjus selle sõnum?
Küsimused on ministrile edastatud ja allkirjad kogunevad. Kuidas tolle petitsiooni sõnum Partsile kohale jõudis, seda näeb hiljem vastustest. Allkirju on Kunda soojateemaga seoses aasta jooksul kogunenud tegelikult juba kaugelt üle tuhande. Ilmselt hakkavad poliitikud liigutama nüüd seda rohkem, mida lähemale valimised tulevad.
Muuseas, ka mulle on Kundas ette heidetud, et teen seda kõike vaid kohalikul tasandil terendava poliitilise omakasu eesmärgil – praeguse Kunda linnavolikogu esimehe sõnul olevat selles teemapüstituses võita ainult minul. Juhan Partsi poole pöördumises on kõige olulisem esimene punkt. Kas minister võib, käsi südamel, Kunda elanikele kinnitada: “Ma olen kontrollinud kõiki asjaolusid ja võin käsi südamel öelda, et konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa tegevus Kunda soojahinna määramisel oli ja on täiesti seaduslik ning selle kõrge hind ei ole kuidagi seotud tema isikliku ettevõtlusega.”
MKMi sisekontrolli vastusest ma ju tean, kui vähe on tegelikult MKM Märt Otsa tegevust
uurinud ja kontrollinud. Ma tahan teada, kas ka Juhan Parts teab seda.
Millist väljapääsu tekkinud olukorrast näete teie?
Nagu ütles minister Juhan Parts ise 26. jaanuari 2012 Postimehele: “Kindlasti tuleb aga asja uurida, kui tekib väikseimgi kahtluseuss konkurentsiameti erapooletuses.” Usaldus tuleb taastada. Me peame saama usaldada monopolide kontrollijat ja tema kontrollijat. Sest kui peast mädaneb, ei saa me kohalikul tasandil mitte kunagi mitte kusagil asju korda. See puudutab kogu Eestit.
Ja varem või hiljem peavad hakkama nii minister Juhan Parts kui konkurentsiameti juht Märt Ots rääkima. Neil ei õnnestu putinlik regulatsiooni ja võimu vertikaal, kus ametnikud pistavad taskusse miljoneid ning inimesed ja meedia vaatavad üksnes kurvalt pealt. Valimised on tulemas. Kundas saab küttehind kuumaks teemaks. Ja ilmselgelt igal pool mujal samuti.
Kui selgub, et Märt Ots on oma positsiooni ära kasutades raha saanud, siis soovin ma, et ta maksaks selle tagasi Mäe tänava eakatele inimestele, kohalikule lasteaiale ja ka mulle kui korteriomanikule.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots:
“Ma ei ole rikkunud seadust, ei ole teinud ametiisikuna otsuseid ettevõtete suhtes, kus on mul olnud osalus.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda:
“Märt Otsa osalusega ettevõte alustas soojuse tootmist Kundas aastal 1999, mil tal ei olnud mingit pistmist ei energiaturu inspektsiooni ega konkurentsiametiga. Seega ei saanud ta ära kasutada ametist tulenevat positsiooni. Vastavalt kaugkütteseadusele kooskõlastab konkurentsiamet väikeettevõtjate müüdava soojuse piirhindu alates 01. novembrist 2010.
Kui kellelgi on andmeid ja fakte, et Märt Ots on seadusi rikkunud, siis peaks ta kohe pöörduma politseisse või prokuratuuri, mitte meediasse.
Konkurentsiamet on sõltumatu järelevalveasutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministril ega ka muul kolmandal isikul pole seaduslikku õigust sekkuda konkurentsiameti tehtavatesse järelevalve või kooskõlastusmenetlustesse ega muul moel mõjutada konkurentsiameti otsustusprotsessi. Valitsuse seadus annab küll võimaluse ministeeriumil teha teenistuslikku järelevalvet tema valitsemisala asutuste suhtes, kuid teenistusliku järelevalve kord ei laiene VVS § 93 lg 6 alusel riiklikele järelevalvetoimingutele.
MKMi sisekontroll kontrollib kõigi ministeeriumi haldusala ametite ja nende juhtide tegevust ning ei ole tuvastanud, et Märt Ots oleks rikkunud korruptsioonivastast seadust või läinud vastuollu oma ametiülesannete täitmisega.”