Narva ärimees Aleksei Voronov pääses korruptsioonisüüdistusest, sest enamik tehinguid oli tehtud enne seda, kui neist said seaduse silmis kuriteod.
Seaduselünk päästis Narva ärimehe kriminaalsüüdistusest
19. märts 2009, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida prefektuuri majanduskuritegude talitus lõpetas prokuratuuri loal 26. veebruaril Narva Vee juhatuse esimehe Aleksei Voronovi suhtes kriminaalasja, mille raames uuriti võimalikku korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumist suures ulatuses, teatas politsei pressiesindaja.
Uurimise käigus tuvastati, et rikkumised on küll aset leidnud, kuid rikkumiste ulatus ei vasta karistusseadustikus ettenähtule ning rikkumise näol võib olla tegemist väärteoga.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luugi sõnul oli menetluse alustamisel olemas info, et rikkumised on toime pandud suures ulatuses.
Luugi sõnul ei olnud uurimise alguse hetkel teada, mis ajal need rikkumised on tehtud ning alustati kriminaalmenetlust.
«Selle käigus selgus, et pärast selle teo kriminaliseerimist on tehtud väljamakseid ainult summas 66 224 ja ülejäänud tehingud on tehtud varem, kui seda ei käsitletud kuriteona,» selgitas prokuratuuri esindaja. Vastav seadusemuudatus jõustus 2007. aasta 15. märtsil.
Kriminaalmenetlust alustati mullu 18. augustil ja selle aluseks oli informatsioon, et AS Narva Vesi on sõlminud tehinguid AS Nga.
Tehinguid oli teinud Aleksei Voronov, kes oli samal ajal nii ASi Narva Vesi juhatuse liige kui ka ASi N aktsionär ja juhatuse liige ning tehingute summa ulatus ligi poole miljoni kroonini.
Korruptsioonivastase seaduse § 24 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel.
Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt käsitletakse keelatud tehingutena tehinguid iseendaga.
Nimetatud tehingute hulka arvatakse ametiasutuse poolt tema kätte usaldatud varaga tehingute sõlmimist iseenda või juriidilise isikuga, mille aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele ja -hõimlastele või mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige isik on.
Faktiliselt leidis uurimise käigus kinnitust see, et ASi Narva Vesi nimel Voronovi tehtud tehingutega ajavahemikus 2007. aasta 15. märtsist kuni eelmise aasta 15. veebruarini on AS N tasunud ASile Narva Vesi arveid kokku summas 66 224 krooni.
Teised väljamaksed olid tehtud aga enne seadusemuudatuse jõustumist ehk ajal, kui tegemist polnud karistusseadustiku mõttes veel kuriteoga.
Kuna väljatoodud summa (66 224 krooni) ei ole piisav, et käsitleda seda karistusseadustiku mõttes koosseisulise tunnusena (suur ulatus), on isiku vastutuselevõtt selle paragrahvi järgi välistatud ja kriminaalmenetlus tuli kriminaalmenetlust välistava asjaolu puudumise ilmnemisel lõpetada selle aluse puudumise tõttu.
Prokuratuuri kinnitusel on Voronovi tegevus alates 2005. aastast vaadeldav tehingute sooritamisena iseendaga, mis vastab korruptsioonivastase seaduse rikkumisele ning taoline väärtegu on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Kriminaalasja materjalide koopiad edastati Ida politseiprefektuuri väärteomenetluse alustamiseks. Ida prefektuur ei soovinud juhtumit kommenteerida, kuid kinnitas, et juhtumi kohta on algatatud väärteomenetlus.