/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Pere- ja paarinõustaja ning lastekirjanik Meelike Saarna selgitusel on nimi küll oluline osa inimese identiteedist, kuid see saab loomulikuks ajaga ega näita midagi lapse enda sisemiste väärtuste kohta. Küll võib aga nimi viidata nimeandjate väärtustele.
«Nimi on oluline osa inimese isiklikust identiteedist, enamasti saab nimest aja jooksul nii loomulik osa inimesest endast, et ta ei kujutle ennast teise nimega ettegi,» tõdes nõustaja. «Nimi on ikka aga ka seotud kultuuriruumiga, igas paikkonnas on nimetüübid, mis on omased just ses paigas. Kuna maailm on praegu väga lahti, piirid hajusad, info liikumine kiire ja massiivne, siis loomulikult kajastub see ka nimevalikus. Nii juhtubki, et mõni eesti laps võib saada Eesti kontekstis võõralt kõlava nime ja pole vahet, kas vanemad on nimeidee saanud mõnelt eksootiliselt reisilt, raamatust või filmist, mõne popptähekese mõjul või muud sellist.»
Nõustaja selgitusel võivad nimevalikul lapsevanemaid mõjutada ka staatusesse kuuluvad asjaolud. Nimelt võib nimevalik näidata, et vanemad soovivad kinnitada oma kuuluvust teatud sotsiaalsesse kihti või soovivad nad hoopis pürgida sotsiaalsesse kihti, kuhu nad seni ei ole kuulunud, või vastupidi – soovivad anda märku nii-öelda senisest staatusest lahtiütlemisest.
«Nimele on inimesed ikka andnud ka maagilisi tähendusi, ja on ju tõesti tore mõelda, et vastavalt sellele, kes seda nime näiteks ajalooliselt on kandnud, saab lapselegi midagi lisada: kuulsust, väge, erilisust, au, andekust, jõudu või muud sellist,» märkis Saarna.
Perenõustaja sõnul võiksid vanemad enne lapsele meie kultuuriruumis võõra nime panemist tõsiselt kaaluda, kuidas nimi kõlab, kas selle hääldusega võib tekkida probleeme, kas kirjapilt on meie keelele omane, milliseid kaudseid assotsiatsioone selle kuulmine võiks ehk kaasa tuua, et lapsel ei tekiks hiljem nime tõttu muresid.
«Ainult nime põhjal kellelegi hinnangut anda ei ole ilmselt kohane,» lisas ta. «Ka kui lapsed isekeskis mõnda kaaslast nime tõttu imelikuks või narrimisväärseks peavad, saavad lapsi ümbritsevad täiskasvanud seda olukorda normaliseerida ja selgitada. Pole ju vahet, millist nime laps või ka suur inimene kannab – nimi ei näita ju midagi inimese sisemiste omaduste ja väärtuste kohta, küll aga võib lapse nime valik viidata sellele, millised on värskelt nime saanud lapsukese vanemate sisemised väärtused.»