Tartu rajab Anne kanali ümber lepa- ja pajuallee

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõpruse allee kolm esimest sangleppa tulevad Anne kanali kesklinnapoolsesse otsa, kus neid juba eile ootasid kaevandid.
Sõpruse allee kolm esimest sangleppa tulevad Anne kanali kesklinnapoolsesse otsa, kus neid juba eile ootasid kaevandid. Foto: Sille Annuk

Täna pärastlõunal istutavad projekti GreenMan partnerorganisatsioonid Anne kanali äärde Sõpruse allee esimesed kolm sangleppa, mis sümboliseerivad Eesti, Läti ja Venemaa piiriülest koostööd.

Juhani puukooli Võrtsjärve-äär­ses istanduses kasvanud umbes 3,5 meetri kõrgusi sangleppi läheb Anne kanali kesklinnapoolsest otsast Sõpruse sillani mulda 19. Lisaks leppadele istutab Anne kanali äärse kergliiklustee ja jooksuraja ehitaja AS Tref 17 hõberemmelgat.

Tartu linnamajanduse osakonna dendroloogi Kaire Zimmeri sõnul tingis linnahaljastuses vähe kasutatud mustade leppade ja remmelgate kasuks otsustamise kanali ja Emajõe vahelise ala vesisus. Kevaditi satuvad puud väga tõenäoselt ka varbaid pidi vette, iga puuliik ei pruugiks sellest eluga välja tulla.

«Kui vaadata puid, mis seal juba kasvavad, siis on nende seas ka tammesid,» nentis ta. «Sanglepp ja hõberemmelgas peaksid aga igal juhul hakkama saama, sest kasvavad ka looduslikult lammidel.»

Puud rühmadena

Kaire Zimmeri sõnul on sangleppi istutatud Tartus varem Ropka parki, kus on pingpongilaud, võrkpalliväljak ning puukujude park. «Seal kasvab sangleppa varasemast ajast ka looduslikult,» lisas ta.

Esimese puu istutavad Anne kanali kesklinnapoolsesse otsa GreenMani projektis osalevate mittetulundusühingute, teise ülikoolide ja kolmanda omavalitsuste esindajad. Edasi kujundatakse allee Zimmeri selgitusel kolmest kuni viiest järjestikusest puust koosnevate rühmadena nii ühel kui teisel pool kergliiklusteed.

Tartu linna teatel saavad lähiajal valmis ka umbes 860- meetrine asfaltkattega kergliiklustee ja jooksurada. Viimane kaetakse graniitsõelmete ja jämeliivaga. Lisaks laseb linn korrastada umbes 4000 ruutmeetrit haljasala ja paigaldada valgustuse. Tööd maksavad 197 715 eurot.

Rohealade heaks

Programmi «Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013» raames algatatud projektis GreenMan on kümme osalejat. Juhtpartner on MTÜ Lake Peipsi Project, Pskov Venemaalt. Eestist osalevad peale Tartu linna Eesti Maaülikool ning MTÜ Peipsi Koostöö Keskus.

GreenMani eelarve on 1 948 195 eurot, milles Tartu osa on 305 810 eurot. Projekti eesmärk on nii looduslike kui ka inimese rajatud rohealade tõhusa majandamise arendamine Tartus, Lätis Rezeknes ja Venemaal Pihkvas.

Sanglepp

• Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti kasvab ka madalsoos. Lisaks niiskusele talub hästi külma.

• Võib kasvada meetri jämeduseks või ülegi ning ligi 30 meetri kõrguseks.

• Teda on hüütud veel emalepaks ja seatammeks.

Allikas: http://bio.edu.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles