Tööotsijate soovid ei klapi pakutavaga
20. märts 2009, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötute töösoovid ei lähe sageli kokku pakutavate vabade töökohtadega - enamasti otsivad tööd senised liht- või ehitustööde tegijad, samas kui tööpakkumiste seas paistab silma teenindussektori suur osakaal, selgus sotsiaalministeeriumi olukorra ülevaatest.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann rääkis tänasel pressikonverentsil, et enamasti on tööotsijate töösoov seotud viimase töökohaga. Kõige levinum on Vertmanni sõnul lihttööde otsimine: käsitsipakkijad, pesijad, koristajad jms.
Palju on Vertmanni sõnul ka ehitustegevusega seotud soove, samas kui sellist hulka ehitajaid ei ole enam selgelt vaja.
Tööpakkumiste seas paistab aga tema sõnul vastukaaluks silma teenindussektori suur osakaal: kõige enam otsitakse turvatöötajaid, müüjaid, tooteesitlejaid. Tööotsijaid on nendes valdkondades aga vähe.
See trend, et teenindussektoris vajatakse juurde palju töökäsi, Vertmanni sõnul muutuda ei tohiks - seega ei tasu karta, et kui praegu teeninduse vallas töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandama hakata, siis pärast enam tööd ikkagi ei leiaks.
«Sellisest tööstus- või industriaalühiskonnast me kui Euroopa, kui kapitalistlik maailm, me oleme viimased 30-40 aastat liikunud ühes suunas ja me liigume sinna edasi, teenindussektori suurema osakaalu suunas,» ütles ta.
Kindlasti on aga keeruline praegune olukord, kus tööotsijate seas on palju ehitajaid, kellel tõenäoliselt pole kuigi kerge minna näiteks poodi müüjaks.
Kõige olulisem sõnum on Vertmanni sõnul praegu, et tuleb olla valmis muutusteks ja mõelda avatult. Samuti soovitas ta jälgida, mis aladel on vähem töösoove - neil aladel võib olla vähem inimesi töötuks jäänud. Samuti tasub Vertmanni sõnul otsida oma spetsiifilist nišši.
«Kutse ja eriala omandamine on määrava tähtsusega tööturul inimese saatuse määramisel,» märkis Vertmann. Väga suur osa töötutest ei ole Vertmanni sõnul koolist omandanud ei kutset ega eriala.
Samas pakutakse päris palju tööd oskustöölistele ja selline töö nõuab kindlasti ettevalmistust. Vertmann ütles, et mõnel inimesel on võib-olla vaja esialgu muuta oma suhtumist, abi võib aga olla ka tööturuameti pakutavast koolitusest - tööturuameti kaudu on tema sõnul võimalik saada kuni aastast koolitust.
Mõnel juhul võib aga olla vaja ka kooli minna. Iga tööotsija peaks Vertmanni sõnul vaatama olukorda selle pilguga, et kas on vaja õppida ja mida on vaja õppida.
Kuigi vabu töökohti on meil vähem kui töötuid, võib Vertmanni sõnul öelda, et meil on struktuurne tööpuudus - paljudele töökohtadele ei suudeta leida töötajaid vaatamata vabadele töökätele.