Saksa põhiseaduskohus kiitis ESMi heaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need punastes ametirõivastes Saksamaa põhiseaduskohtu kohtunikud andsidki Euroopa stabiilsusmehhanismile rohelise tule.
Need punastes ametirõivastes Saksamaa põhiseaduskohtu kohtunikud andsidki Euroopa stabiilsusmehhanismile rohelise tule. Foto: Reuters

Saksa põhiseaduskohus tunnistas eile avaldatud otsusega Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) põhiseaduspäraseks.

Kohus otsustas, et Saksamaa parlament peab riigi osaluse suurenemise ESMis tulevikus iga kord heaks kiitma. Ühtlasi tunnistas kohus põhiseaduspäraseks Euroopa Liidu 25 liikmesriigi sõlmitud fiskaalleppe.

Kohus pidi otsustama, kas ESM vastab Saksa seadustele või rikub parlamendi õigust otsustada riigieelarve üle. Otsus tähendab, et Saksamaa liidupresident Joachim Gauck võib riigi ESMiga ühinemise lepingu ratifitseerimise seaduse välja kuulutada.

190 miljardit eurot

Saksamaa põhiseaduskohtu esimees Andreas Voßkuhle ütles otsuse kuulutamisel, et kohus lükkas lepingu põhiseaduspärasuse vaidlustused tagasi. Ta lisas, et ESMi asutamislepingu võib ratifitseerida, kui on rahvusvahelise õigusega tagatud mõned tingimused.

Esiteks ei tohi kohtu otsusel Saksamaa kohustused ESMis ületada riigi osa mehhanismi kapitalis ehk 190 miljardit eurot. Saksamaa osa ESMi kapitalis on ligikaudu veerand kogu päästefondi kapitalist.

Saksamaa kohustusi saab sellest suuremaks teha ainult Saksamaa parlamendi otsese loaga. Mõlemat parlamendi koda, nii otse valitud alamkoda kui ka liidumaid esindavat ülemkoda, tuleb kohtu otsuse järgi “täielikult informeerida”.

Ühtlasi seisab kohtuotsuses, et ESMi töötajate ametisaladuste regulatsioon ei tohi olla vastuolus parlamendi kodade õigusega olla täielikult informeeritud.

Kohtu otsusel peab Saksamaa kindlustama endale tegeliku ESM-ist lahkumise võimaluse, mida saaks kasutada juhul, kui Saksamaa huve ei arvestata. “Saksamaa peab tegema selgeks, et ei soovi olla seotud kogu ESMi lepinguga, juhul kui riigi võimalikud reservatsioonid osutuvad ebatõhusateks,” ütles Voßkuhle.

ESMi käivitamine nõuab, et selle ratifitseeriksid riigid, mis panustavad 90 protsenti selle kapitalist, mis tähendab, et ilma Saksamaata ei ole see võimalik.

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland tõdes Saksamaa põhiseaduskohtu otsust lubada Liidupäeval ESM tingimuslikult ratifitseerida Postimehele kommenteerides, et see peegeldab praegust majanduslikku ja poliitilist reaalsust.

“Liikmesriigid, sealhulgas Eesti, suhtuvad oma põhiseadustesse paindlikult selle nimel, et päästa eurotsoon või halvimal juhul Euroopa Liit lagunemisest,” lausus Ojuland, “ent selliseid otsuseid tuleb kodanikele inimkeeles selgitada.”

Ojuland lisas, et halva stsenaariumi vältimine on oluline, et mitte lasta käest üle poole sajandi kestnud lõimumisprotsessi edu. “Ka raskustega silmitsi seistes kaalub rahu, ühise julgeoleku ja jõukuse pikaajaline tagamine üles jõupingutused, mis tuleb lühiajaliste kriiside ületamiseks teha,” ütles Ojuland.

Erandlik seisund

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ütles otsust kommenteerides, et riigil on õigus kaitsta end seal, kust oht lähtub, ja teha seda rahvusvahelises koostöös. “Saksamaa erandlik seisund tähendab, et seda võib teha ka siis, kui riigil endal abi saamise võimalus praktiliselt puudub. Ma olen kindel, et vaatamata sellele Saksamaal ei räägi keegi kohtus okupatsioonist ja ükski kohtunik ei kirjuta 1939. aastast nagu meil,” lisas Ligi.

Rahandusministri hinnangul on Eestis selle teema käsitlus olnud igas mõttes ebaproportsionaalne. “Ka sellepärast, et vastupidi Saksamaale oleme meie Euroopas abi saajad ning ESMistki võime seda vajadusel saada. Euroopa koostööst ja keskkonnast sõltume meie teistest rohkem.”

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves otsustas riigikogus 30. augustil ratifitseeritud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse välja kuulutada teisipäeval.

“Riigikogus tehtud põhimõtteliste muudatuste tulemusel on seadus põhiseadusega kooskõlas, ESMiga liitumine on riigipea hinnangul oluline ja vajalik kogu euroala stabiilsuse kindlustamiseks ning seega Eesti lühi- ja pikaajalistes huvides, samas ei vasta tõele ESMi oponentide kartused, nagu langeks sellega Eesti eelarvele siseriiklikku arengut pärssiv koormus,” teatas presidendi kantselei.

ESMi kogumaht on 500 miljardit eurot, see on kavandatud asendama euroala ajutist Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF).

Kava kohaselt pidanuks ESM käivituma 1. juulil, kuid tänavu juulis lükkas Saksamaa põhiseaduskohus otsuse tegemise kahe kuu jagu edasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles