Varajane märkamine võib muuta lapse tulevikku

Sven Hõbemägi
, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Hõbemägi.
Sven Hõbemägi. Foto: Erakogu

Eestis on viimase paari-kolmekümne aasta jooksul muutunud peremudel, põhimõtted laste kasvatamisel, tööturuvajadused ja ühiskonna väärtushinnangud. Viimastest on ka palju räägitud.

Tänavusel Lääne-Viru hariduspäeval Rakvere ametikoolis jäi positiivselt kõlama psühholoog Anu Virovere mõte, et tulemas on teine renessansiajastu – ajastu, mil väärtustatakse inimest. Kuid mida enam räägitakse, seda enam toimivad kaks asja: esiteks hakkab teema tüütama, kuid teisalt jääb see siiski alateadvusesse, toimides mõneti nagu reklaam. Võibolla hakkame selle tulemusena siis ka inimest ükskord rohkem väärtustama, nägema tema isiksust ja individuaalset eripära.

Varajane märkamine on lapse tuleviku seisukohalt väga oluline ning sellepärast ongi igasse maakonda loodud õppenõustamiskeskused, mis aitavad vanematel, lasteaedade ja koolide õpetajatel tekkinud muresid lahendada. Kui küsida, mida õppenõustamine tegelikult tähendab, siis kõige lihtsamalt selgitades on see lapse kasvamise ja arengu toetamine. Kui lapsel on probleeme õppimisega, kodused suhted ei laabu ning lahendust ei oska leida enam ei vanemad ega ka õpetajad, siis ongi aeg õppenõustamiseks.

Lääne-Viru õppenõustamiskeskus asub Rakveres aadressil Kreutzwaldi 5c ning töötab juba neljandat aastat. Lastevanemad ja kõik teised täiskasvanud saavad keskuses nõu küsida logopeedilt, eripedagoogilt ja psühholoogilt. Õppenõustamiskeskuse prioriteediks on algusest peale olnud hariduslike erivajadustega laste varajane märkamine. See tähendab keskendumist tööle lasteaedadega ja koolide algklassiosaga. Üldisemas mõttes on erivajaduse varajane märkamine ja sekkumine terve nõustamise süsteem, mis hõlmab nii hariduse kui sotsiaalvaldkonda ja mille olulisteks märksõnadeks on tugiteenuste kättesaadavus, lähedus, rahaline kättesaadavus, interdistsiplinaarsus ja teenuste mitmekesisus. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur on toonud oma vastavas analüüsis välja, et kuigi kõigis liikmesriikides on tehtud jõupingutusi ning kõigil tasanditel on märgata edusamme, on vaja jätkata tööd, järgimaks varajase märkamise ja sekkumise juhtpõhimõtet – igal lapsel ja perel on õigus saada vajalikku tuge.

Loodame, et ka Eestis saab siiani projektipõhistest õppenõustamiskeskustest läbimõeldud riikliku haridussüsteemi osa, mis tagaks stabiilse tugiteenuste kättesaadavuse igas maakonnas. Ministeeriumi ametnike sõnul tegeldakse käesoleval ajal muu hulgas ka sellega, et õppenõustamiskeskused haridusseadustikku sisse kirjutada. On ju juba praegugi uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud koolidele kohustus tagada õpilasele vajalik nõustamisteenus. Muudatused ootavad ees ka koolieelse lasteasutuse seadust. Õigeaegne hariduslike erivajadustega lapse märkamine ja vajaliku tugiteenuse võimaldamine on eelkoolieas eriti olulise tähtsusega. Teadlik tegutsemine erivajaduse ilmnemisel on vajalik eeldus, et tagada lapse võimalikult positiivne areng.

Hea on tõdeda, et enamik maakonna koolidest ja lasteaedadest on kasutanud õppenõustamiskeskuse abi, kui arvuliselt väljenduda, siis 87% lasteaedadest ja 82% koolidest. See näitab, et õppenõustamiskeskus on saanud hästi hakkama ning selline tugiteenuseid pakkuv asutus on väga vajalik.

Tugispetsialistide nappus nii meie maakonnas kui ka kogu riigis on suur probleem ning igasse haridusasutusse ei ole lihtsalt võimalik vastavat spetsialisti tööle võtta. Oleme Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga üritanud seda tühimikku nõustamiskeskuse toetamise kaudu täita. Samuti jääme siiralt lootma, et riigipoolne tugi ka tulevikus jätkub ning abivajajad saavad professionaalset abi edaspidigi.

Lõpetada võiks siinkohal portaali Koolielu toimetaja Madli Leikopi sõnadega õppenõustamiskeskuse vajalikkusest. “Õppimisrõõm jääb alles ning laps saab hea hariduse siis, kui õpetamisel arvestatakse tema isikupära ja võimekust. Igal lapsel on oma õpistiil, unistused ja tulevikuplaanid; iga lapse taga on kodu, mis tema hariduskäiku toetab – olgu siis vähemal või suuremal määral. Igas koolis õpib lapsi, keda on nende haridustee jooksul oluline eriliselt toetada ja kellele pakkuda veidi suuremat tähelepanu. Just need lapsed, nende pered ja õpetajad ongi nõustamiskeskuste sihtrühm.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles