Milline on Eesti mõisate tulevik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa esinduslikemate ajalooliste hoonete omanikud saabuvad järgmisel nädalal Eestisse Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse peaassamblee istungile, mille raames toimub ka ajalooliste hoonete majandamise teemaline konverents
«Eesti mõisate puhul tuleb vaadata tulevikku - mis neist edasi saab,» nentis Eesti Mõisate Ühenduse president, Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik.
Kui taasiseseisvumise alguses oli mõisate olukord Kaasiku hinnangul üsna masendav, siis vahepeal läksid asjad siiski paremaks – tekkis uusi omanikke, kel oli ka rahaliselt piisavalt võimalusi. «Hakati päästma, mis päästa annab,» rääkis Kaasik. «Nüüd tundub mulle aga, et toimub tagasilöök, iseäranis selles osas, mis puudutab riigi omanduses olnud mõisakomplekse - mõisates asunud hooldekoduhooned paisatakse müüki,» rääkis Kaasik.
«Kui ikka 5-6 uhket mõisahoonet, kus hooldekodud on tegutsenud, paisatakse ühel ajal müüki, ei saa ma hästi aru, kustkohast need varakad ostjad välja ilmuma peaks. Kõige hullem on siis, kui selle tagajärjel tekivad uued lagunevad arhitektuurimälestised,» tunneb Kaasik mõisate saatuse pärast muret.
Kaasiku sõnul nõuab mõis suurt investeeringut, millest ostuhind enampakkumisel on vaat et kõige väiksem. «Eestis napib sellist kapitali,» rääkis Kaasik, viidates taasiseseisvumise algusaastatele, kui välismaised investorid võileivahinnaga Eestis komplekse kokku ostsid ning need siis lagunema jätsid.
Kohalik tööandja
Saka mõisa härrastemaja taastamiseks pole Kaasik riigilt ega eurofondidest toetust saanud, küll on saadud tuge looduskaitsealuse pargi korrastamiseks ja endise piirivalvekordoni infrastruktuuri rajamiseks. «Mõisa peahoone oleme aga taastanud puhtalt oma jõududega,» rääkis Kaasik, kelle sõnul on talle olnud tähtis mõis võimalikult ajalootruult taastada. «Muinsuskaitse ametnikud olid minu jaoks pigem partnerid, kellelt abi küsida, sest tahtsin taastada kõigile nõuetele vastava ilusa mõisa,» selgitas ta.
Saka mõisakompleksi, mis Kaasiku jaoks unistustes mõlkunud tudengiajast saadik, kui ta kord piirivalvekordonis kinni peeti, on mees nüüd omanikuna turismivaldkonnas üles töötanud, olles piirkonna arvestatav tööandja. «Võin uhkusega öelda, et meil töötavad ainult kohalikud,» tõi Saka mõisa omanik näite, rõhutades mõisate rolli ka kohaliku kogukonna arengus. «Ajalooliselt olid mõisad aga majandusüksused, ning kui mõnel pool majandustegevust jätkatakse, on see ju igati tervitatav,» avas Kaasik tulevikuperspektiive. «Miks mitte olla külarahvale tööpakkujaks?»
Turismi sihtkoht või kodu
Mõisate Ühenduse presidendi sõnul on enamik Eesti mõisaid või mõisakohti, mida on rohkem kui tuhat, uudistajatele ühel või teisel moel avatud - ringi võib käia ka seal, kus omanikud mõisa oma koduks ehitanud. «Loomulikult ei saa minna ja teise koju suvalisel hetkel sisse astuda, kuid viisakalt mõisapargis ringi jalutada ja hoonetega tutvuda pole keelatud,» rääkis ta. Mõisate ühe tulevikuvisioonina näebki Kaasik just turismi, see aga sõltub tema sõnul paljuski ka mõisa asukohast ja omaniku eesmärkidest. «Kiire kasumi teenimine ei tohiks siin kindlasti olla eesmärk omaette.» Samuti on Kaasiku sõnul tervitatav tendents, kui hoolivad omanikud mõisast oma kodu ehitavad.
«Kodu puhul on muidugi kõigil inimestel omad ootused, kuid mõne inimese unistuseks ja sooviks ongi just mõisakodu,» rääkis Kaasik. «See on lihtsalt nii eriline ja unikaalne kodu, mille sarnast pole kellegi teisel.»
Euroopa mõisaomanikud Eestis
20-23. septembrini võõrustab Eesti Mõisate Ühendus (EMÜ) oma Euroopa sõsarorganisatsioonide juhte, kes esindavad rohkem kui 50 000 ajaloolise hoone omanikke 16 Euroopa riigis. Eesti mõisaid ühendav katusorganisatsioon EMÜ kuulub alates 2010.aastast Euroopa Ajalooliste Hoonete ühenduse (HEH) täisliikmete hulka koos enamiku Lääne-Euroopa ja Põhjala riikidega.
- HEH peaassamblee istung koos asjakohase konverentsiga toimub sel aastal Eestis, vastrenoveeritud Saka mõisas Ida-Virumaal. Konverentsi teemaks on «Ajalooliste hoonete majandamine kiirestimuutuvas Euroopas - Põhjamaade kogemus». Konverentsil esinevad ettekannetega põhjamaade ja Euroopa riikide esindajad, kes räägivad ajalooliste hoonete taastamise ja nende jätkusuutliku majandamisega seotud teemadel.
- Mõisahoonete jätkusuutlik tulevik on ka Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse põhiline mureteema - viimases ametlikus uuringus on seda käsitletud ning ühe lahendusena toodud välja ka maksusoodustuste tegemine mõisate ja losside renoveerimisel ja haldamisel, arvestades nii nende kultuuriloolist tähendust kui ka panustamist majanduslikku arengusse ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomise näol.
Lisaks peaassamblee istungile ja konverentsile korraldab Eesti Mõisate Ühendus Euroopa lossi- ja mõisaomanikele ka ringsõidu Eesti mõisates.
Ringkäigu raames tutvuvad Euroopa mõisaomanikud Atla keraamikamõisaga Raplamaal, vastrenoveeritud Kõue mõisaga Harjumaal ja renoveerimist ootava suurejoonelise Raikküla mõisaansambliga. Päev lõpeb Pädaste mõisas Muhumaal. Teel tagasi Tallinna peatutakse Keila-Joa lossis, kus parajasti toimuvad restaureerimistööd, ning ringkäik lõpeb Saue mõisas.
Allikas: Eesti Mõisate Ühendus