Politoloog Karmo Tüür leiab, et Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe küsimuse lahendamine on muutunud Venemaale oluliseks teemaks.
Politoloog Tüür peab piirilepet Venemaale oluliseks teemaks
18. september 2012, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa parlamendi väliskomisjoni visiidi edasilükkamise võimalikke põhjusi võib välja tuua kaks, üks on diplomaatiline ja teine küüniline, ütles Tüür teisipäeval BNSile.
«Diplomaatiline seletus kõlab nii - tegemist on järjekordse signaaliga, mis peaks Eesti poolt kehutama kiiremale tegutsemisele piirileppe teemal. See tähendab, et Eesti peaks taganema oma praegusest seisukohast, mille järgi «meil pole millestki uuesti läbi rääkida, kuna kõik on juba kokku lepitud»,» rääkis Tüür.
«Küünilise seletuse ütles välja aga täna mul juhuslikult külas olnud Venemaa politoloog, kelle sõnade kohaselt ei luba lihtsalt Venemaa välisministeerium Duumasaadikutel Eestisse tulla, kartuses et nood võivad mingi jama kokku keerata (loe = midagi liigset lubada või rääkida),» lisas politoloog.
«Nii ehk teisiti on selge, et piirileppe küsimuse lahendamine on muutunud Venemaa poolele oluliseks, sellel teemal laekub üha uusi signaale ja signaalikesi. Peale eelmise ratifitseerimisprotsessi kohmakat katkestamist püüab Venemaa Föderatsioon olukorrast nägu säilitades välja tulla,» märkis Tüür.
Ta meenutas, et välispoliitika on Venemaal presidendi prerogatiiv ja seetõttu on Vene välisministeerium ja ka parlament veidral moel «pigem instrumendi kui iseseisva otsustaja rollis».
«President Putin on andnud käsu välispiirid korrastada ning sestap täidesaatjad pingutavadki,» ütles Tüür.
Vene riigiduuma saadikute visiit Tallinnasse lükkub edasi seoses Venemaa ja Eesti vahelise üksteisemõistmise puudumisega piirilepingu küsimuses, ütles teisipäeval duuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov.
«Meie komisjon pidas otstarbekaks novembrisse kavandatud sõidu edasilükkamist hilisemale ajale, kui pooled naasevad üksteisemõistmise juurde piirilepingu küsimuses,» vahendas uudisteagentuur Interfax Puškovi sõnu.
Vene seadusandja lisas, et sooviks tuua selgust Venemaa ja Eesti seadusandjate vaheliste edasiste kontaktide küsimuses. «See on hädavajalik, kuna viimasel ajal on Balti ajakirjandusse ilmunud sellekohane tõele mittevastav info,» teatas ta.
Puškov osutas, et hiljutises usutluses Läti meediale rääkis Eesti välisminister Urmas Paet vajadusest, et pooled reageeriksid adekvaatselt ajalooliste faktide moonutamisele. «Sellega seoses tahaksin pöörata tähelepanu sellele, et neis väljaütlemistes sisaldub kaks valeväidet,» ütles Vene seadusandja.
Tema sõnul ei vasta tõele info selle kohta, et ta oli sel kevadel külas Eesti parlamendil. «Tegelikult kohtusin maikuus Eesti parlamendi väliskomisjoni esimehe härra [Marko] Mihkelsoniga viimase algatusel, ent see ei toimunud Tallinnas, vaid riigiduuma hoones,» selgitas Puškov.
«Teiseks rääkisime härra Mihkelsoniga tõepoolest meie komisjonide ühisistungi korraldamise võimalusest, et arutada süvendatult Vene-Eesti suhete erinevaid aspekte. Ent info selle kohta, et meie duumakomisjoni delegatsioon suundub Eestisse septembris, nagu kinnitab oma usutluses härra Paet, ei vasta tegelikkusele, kuna sellise kohtumise aega pole veel määratletud,» lisas Puškov.
«Riigikogu väliskomisjon on jätkuvalt avatud dialoogiks oma vene kolleegidega, sest ainult läbi otsese suhtlemise on võimalik leida ülevalolevatele küsimustele lahendusi,» ütles Puškovi avalduse kommentaariks Marko Mihkelson.
Mihkelson ütles BNSile, et riigikog väliskomisjon ei ole saanud riigiduuma väliskomisjonilt ametlikku teadet visiidi edasilükkamise kohta. Riigikogu väliskomisjon sai sellest teada läbi meedia.
Tänavu aprillis saatis Mihkelson Puškovile kirja, milles kutsus riigiduuma väliskomisjoni visiidile Eestisse. Aprilli keskel saabus Puškovilt kiri, milles viimane teatas, et võtab küllakutse vastu.
Mihkelson ja Puškov kohtusid Moskvas mai keskel. Mihkelson ütles pärast toonast kohtumist BNSile, et kohtumisel lepiti kokku, et riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon tuleb sügisel Eestisse visiidile. «Vene pool nõustus algatama uuesti dialoogi parlamentide ja parlamentide väliskomisjonide vahel,» ütles Mihkelson toona. Tema sõnul lepiti kokku, et visiit leiab aset orienteeruvalt selle aasta oktoobris või novembris.
Eesti ja Vene parlamentide väliskomisjonid kohtusid viimati 2006. aasta mais Pihkvas. Riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon külastas Tallinna viimati 2005. aasta veebruaris. 2006. aastal leppisid komisjonid kokku, et järgmine kohtumine toimub sama aasta sügisel, kuid siiani ei ole uut kohtumist aset leidnud. Kahe riigi väliskomisjonid on Eesti iseseisvuse taastamise järel kohtunud kokku viis korda.
Tänavu juulis kohtusid Pihkvas riigikogu ning Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjonide esinduste Pihkvas, kohtumisel olid kõne all all kahepoolsed parlamentaarsed suhted, piiriülese koostöö väljavaated ning päevakajalised rahvusvahelised küsimused.
Mihkelson on BNSile öelnud, et ilma parlamentide väliskomisjonide dialoogi taastamiseta on mõttetu rääkida ka edasiminekust näiteks piirileppe vallas.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisati sisepoliitilistel põhjustel seadusele preambul, mille kohaselt pidas riigikogu lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.