Tööandjatel tuleks üle saada stereotüüpsest mõtlemisest, justkui oleks vanemaealised ebakindel tööjõud – 50+ inimesed võivad edukalt töötada veel palju aastaid, leiab riigikogu esimees Ene Ergma.
Ergma: 50+ inimesed võivad töötada paarkümmend aastat
19. september 2012, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma märkis oma ettekandes konverentsil «Vanemaealisus – väljakutse inimesele ja tööturule», et rahvastiku vananemise negatiivse külje võimendajad tunnevad muret, kas kahanev noorte põlvkond suudab kasvavat vanemaealiste põlvkonda tulevikus ülal pidada. «Nad peavad eakaid sageli haigeteks, abituteks ja mittevajalikeks, kes on nooremale põlvkonnale suureks koormaks (pensionid, tervishoid) ja kes midagi tagasi ei anna.»
Positiivse külje võimendajad aga näevad vananemisega tekkivat uut laadi tööjõudu, kellel on noorema põlvkonnaga võrreldes suuri eeliseid. «Vanemaealine tööjõud on kogemustega, tasakaalukas ja diplomaatiline, heade suhtlemisoskustega, lojaalne, vähe orienteeritud konkurentsile,» peegelda Ergma. «Tõde on ilmselt siin kuskil vahepeal, sest teatud riskid vananeva ühiskonnaga kaasnevad.»
Ergma sõnul peab inimeste eluea pikenemise tõttu riik mõtlema üha enam sellele, kuidas hea tervise juures vanemaealised saaksid edasi töötada. «Tööandjad peaksid aru saama, et kui tööle tuleb end pakkuma 50+ vanuses inimene, siis ta ei kao varsti töölt ära, vaid võib täitsa vabalt 20-25 aastat töötada,» rääkis Ergma.
Ergma tõi esile, et vanemaealistel tuleb töötuks jäädes uut kohta otsida üle aasta – iga kolmas pikaajaline töötu on üle 50-aastane. Selle põhjuseks pidaski ta stereotüüpset suhtumist. «Arvatakse, et ta võib jääda haigeks… Aga teisalt on neil kogemus, haridus ja võib-olla ka soov kiiremini ümber õppida,» arvas Ergma, tuues näiteks eakate ülikooli, kuhu palju inimesi kokku tuleb.
Riigikogu esimees pidas riigi oluliseks ülesandeks just teadvustamist, et vanemaealised töötajad on väärtuslikud. «Peaks tegema selgitustööd, konverentse ka tööandjate seas. Tasuks seda arutada ka riigikogu suures saalis, sotsiaalkomisjonis,» sõnas Ergma.
Oluliseks pidas ta ka, et noorte koolitamise kõrval ei unustataks ära vanemaealiste ümberõpet. «Võib mõelda ka sellele, et oleks paindlikum tööaeg.»
«Kõiki neid võimalusi tuleb tõsiselt kaaluda, sest tööjõupuudus hakkab muutuma päris tõsiseks. Kuidas teisiti me seda lahendame, kui meil on nii väike sündivus?» Ergma tõi näite, et arvutuste kohaselt on Jaapanis 2030. aastal elanikkonnast 30 protsenti 100-aastaseid.
Ergma tõi oma ettekandes välja, et Euroopa Liidu riikides on erinevaid aktiivset vananemist käsitlevaid lähenemisi, Eesti võiks eeskätt õppida Põhjamaadelt või ka Suurbritannialt. Põhjamaades on märksõnadeks vanemaealiste üldine hea tervislik seisund, suhteliselt hiline vanaduspensioniiga, tõhusad tööturupoliitika meetmed, tööaja ja töökorralduse paindlikkus ja vanemaealistele tööturult lahkumiseks avaldatava rahalise surve väiksem osatähtsus ja osalemine elukestvas õppes.