Liikluskomisjon kehutab jalgrattureid kandma helkurvesti

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgratturid.
Jalgratturid. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kolmapäeval kogunenud valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda. Nenditi, et enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning julgustati jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine.

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on komisjoni hinnangul helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasas kandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi.

Lisaks sai liikluskomisjon ülevaate olukorrast liikluses ja registreerimismärgi numbrituvastuse kasutuselevõtust, mis võimaldaks teha automaatset järelevalvet tehnoülevaatuseta ja kindlustuseta sõidukite väljaselgitamiseks. Veel anti komisjonile ülevaade alkoholipoliitika rohelisest raamatust ning tutvustati selles toodud meetmeid, mis on suunatud joobes juhtimise tõkestamiseks.

Võrreldes mullusega ei ole komisjoni andmetel viimastel kuudel meie liikluses suuri muutusi olnud – selle aasta kaheksa kuu jooksul on juhtunud 902 liiklusõnnetust (2011. aastal 924) ning õnnetustes on saanud vigastada 1127 (1210) liiklejat.

Murettekitav on aga hukkunute arvu kasv. 19. septembri seisuga on tänavu liikluses elu kaotanud 69 inimest, eelmisel aastal samal ajal oli liikluses hukkunuid kümne võrra vähem – 59.

Endiselt on põhiprobleemiks jalakäijate ja jalgratturite ohutus – sagenenud on otsasõidud jalakäijatele , seda eriti maanteedel ja pimeda ajal. Sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunud 14 (mullu 9) jalakäijat, neist seitse sattusid õnnetusse pimeda ajal. Otsasõite jalakäijatele kokku oli 210 (mullu 208), neis sai vigastada 209 (mullu 204) jalakäijat.

Jalgratturitega on kaheksa kuu jooksul juhtunud 106 (mullu 116) liiklusõnnetust, neis hukkus 7 (mullu 6) ja sai vigastada 101 (mullu 116) jalgratturit. Seitsmest hukkunust jalgratturist viis said surma asulavälisel teel juhtunud õnnetuses.

Liikluskomisjon

2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning selle ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele.

Komisjoni koosseisu kuuluvad justiits-, haridus-, rahandus-, sise- ja majandusminister, maanteeameti peadirektor, politsei peadirektor ning omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Samuti kaasatakse kord kvartalis koguneva komisjoni töösse vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles