Autorikaitsjad: miks «tühja kasseti» tasu ei laiendata?

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Videokassett.
Videokassett. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit saatis Reformierakonnale kirja, kus küsivad, miks pole erakond täitnud oma mullust valimislubadust ja autoriõiguse alast seadusandlust digiajastu nõuetega vastavusse viinud.

«Digiajastu nõuetele üleminekuks autoriõiguse valdkonnas oli muu hulgas vajalik kaasajastada audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise eest tasu maksmise süsteemi (nn tühja kasseti tasu),» seisab pöördumises.

Tegemist on hüvitisega, mida kogutakse autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest, et autoriõiguse seadus lubab teatud juhtumitel teha teostest salvestusi enda tarbeks. Inimesed võivad salvestada raadio vahendusel muusikat, televiisori vahendusel saateid ning filme.

Samuti võib paljundada CD-plaate isiklikuks kasutamiseks ning salvestada seda arvutisse või näiteks MP3-mängijasse.

Pöördujad märgivad, et kehtinud olukord sobis väga hästi tehnika- ja IT valdkonna kaupasid maaletoovatele ettevõtjatele, sest analoog salvestusvahendid ja -seadmed, mille eest vastavalt kehtivale korrale tuli tasu maksta, moodustasid nende käibest olematu osa.

Samas laialdaselt isikliku koopia tegemise eesmärgil kasutatavad digitaalsel tehnoloogial põhinevad seadmete (näiteks MP3 mängijad) eest mingit tasu maksta ei tulnud.

Mullu oktoobris algatas kultuuriminister eelnõu, millega oleks lisandunud mõningad salvestusvahendite ja seadmete kaubagrupid, mille puhul muusikateoste ja filmide salvestus on kõige tõenäolisem.

Määruse seletuskirjas oli välja toodud, et audio- või meediapleierite (MP3-mängija, iPod, digipleier) nimekirja lisandumisel oleks maaletoojate poolt makstava tasu suurus olnud kokku veidi üle 20 000 euro aastas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asus aga seisukohale, et kehtivat korda ei tuleks hetkel muuta.

Autoriõiguse valdkond on alates 2011. aastast justiitsministeeriumi vastutusalas.

Pöördumise tegijatele jääb arusaamatuks, miks olukorras, kus antud küsimuse lahendamise vajadust on kõik asjaomased ministrid korduvalt rõhutanud, lükatakse reaalsete tegevuste elluviimine määramatusse tulevikku.

«Ootame käesolevaga Reformierakonnalt head tahet ja julgust teha ära otsused, mida on aastaid edasi lükatud, et Eesti heliloojad, muusikud, näitlejad, fonogrammitootjad ja filmiprodutsendid saaksid õiglast tasu isiklike koopiate tegemise eest, mis on tõusnud järjest areneva digiajastu üheks peamiseks loomingu tarbimise viisiks,» seisab pöördumises.

Justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juhata kohusetäitja Priit Talv selgitas Postimehele, et justiitsministeeriumi juures alustas 2012. aasta kevadel intellektuaalse omandi kodifitseerimise töögrupp, mida juhib Tartu Ülikooli dotsent Aleksei Kelli.

«Töögrupp kokkukutsumise eesmärgiks oli saavutada kaasaja oludele paremini vastav intellektuaalse omandi õigus, mille erinevad valdkonnad oleks võimalikult suures määras ühtlustatud ja haakuksid hästi kehtiva eraõiguse süsteemiga,» märkis ta.

«Tehnoloogia areng, internet ja digitaalsed võimalused andmete salvestamisel, levitamisel ja tarbimisel on tinginud vajaduse kujundada autoriõigus palju tehnoloogianeutraalsemaks ning võtta arvesse nii uusi tehnoloogilisi lahendusi kui ka tarbijate muutunud harjumusi,» teatas Talv. «Sellest tingituna on selle töögrupi ülesannetesse arvatud ka nn tühja kasseti tasu küsimus.»

Töögrupp alustas tööd 2012. aasta aprillis. Intellektuaalomandi seadustiku lõpliku tekstini plaanitakse jõuda 2014. aasta septembriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles