Nestor: haigekassa reservid tuleks võtta kasutusele

Eiki Nestor

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe ja kunagise sotsiaalministri Eiki Nestori sõnul tuleks nii meditsiinitöötajate palkade tõstmiseks kui ka teenuste kvaliteedi säilitamiseks võtta kasutusele haigekassa reservid.

Ta märkis, et nii Maailma terviseorganisatsiooni kui Maailmapanga hinnang Eesti tervishoiusüsteemile on kõrge. «Seda peetakse läbipaistvaks, arusaadvaks ja see oli ka haigekassa süsteemi loomise mõte. Seesama läbipaistev süsteem tõi ka välja selle, et seal on raha vähe.»

Kuna tegu on väga kiiresti areneva sektoriga, peab Nestori sõnul minema üha suurem osa kogu ühiskonnas toodetud rikkusest inimese tervise heaks. Ta lisas, et selleks, et säilitada Eestis meditsiiniteenuste kvaliteet ja tõsta töötajate palku, tuleks kasutusele võtta haigekassa reservid.

Nestori sõnul öeldi majanduskasvu aastatel meditsiinitöötajatele, et nende palku pole võimalik seoses läheneva majanduslangusega tõsta. «Nüüd, kui tuleb järgmine tõus, siis haigekassa nõukogul ja juhtidel saab olema väga keeruline valmistuda järgmiseks languseks, sellepärast et argument, mis enne pädes, enam ei päde, kuna reserve ei kasutata.»

Nestori sõnul ei ole tänastes Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohtades süüdi haigekassa, sotsiaalminister ega ka sotsiaalministeeriumi ametnikud, vaid poliitilised aspektid.

«Palju sellest, mida haigekassa nõukogu täna teeb, oli enne avalik-õigusliku haigekassa loomist ministri ainupädevus. Näiteks raviteenuste hinnakirja, mida nõukogu täna kinnitab ja läbi arutab, kinnitas toona minister. See varasem ühe inimese otsus on muutunud suurema osa inimeste otsuseks.»

Ta lisas, et alati on olnud avalik-õiguslike isikute loomine suur vaidlus ja see vaidlus on olnud selgelt poliitiline.

Nestor märkis, et valitsuse esitatavate eelnõude puhul on vetoõigus peaministril, rahandusministril ja justiitsministril. Haigekassa seadus toodi 2000. aastal valitsusse kompromissidega. Kuna nii rahandusminister kui ka justiitsminister ei toetanud toona seaduse esitatud kujul vastuvõtmist, anti valitsusele suuremaid õigusi, et seaduse menetlemine riigikogus oleks võimalik.

Ajakirjanik Tiina Kangro kirjutas Postimehes kolmapäeval, et Eesti meditsiinisüsteemi probleemid lasuvad sügavamal kui meedikute palgatasemed.  

Ta märkis, et kuna avalik-õiguslik Eesti Haigekassa maksab raviasutustele teenuste eest ja teenuse hindade sees on mõttelise osana ka meedikute palk, peaksid meedikud streikima oma tööandjate vastu. Kui aga ka oma rahasid ise haldavad haiglajuhid ei ole rahul, tuleks kaasata lahenduse otsimisse riik. Kaaluda kogutud reservide kasutuselevõttu, otsida lisaressursse või siis rakendada ideid kogu süsteemi ümberkorraldusteks.

Riigikogu 2011. aasta detsembris tehtud otsuse alusel konsolideeriti haigekassa ja töötukassa reservid riigieelarvega. Rahandusministeerium sõlmis haige- ja töötukassaga hoiulepingud nende reservide liitmiseks riigi kontsernikontoga. Lepingute järgi liideti haigekassa pangakontod riigi kontsernikontoga 2011. aasta detsembris ning töötukassa pangakontod 2012. aasta jaanuaris.

Tagasi üles