Endine riigikogu liige Toomas Trapido paneb tervishoiusüsteemi reformimisest rääkides ette oma tervise eest suuremat vastutamist ning sellise otsuse tegemist süsteemselt soodustada.
Trapido: haigekassast tervisekassaks?
/nginx/o/2021/05/19/13789588t1h36b2.png)
27. september 2012, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiinitöötajate streigiplaan on andnud juba vähemalt ühe positiivse tulemuse – tervise, haiguse ja ravi teemadel räägitakse palju, intensiivselt ja aeg-ajalt ka päris sisukalt. Ükskõik millise olukorra muutmiseks tuleb seda olukorda kõigepealt teadvustada, läbi valgustada, pinnale tõsta mis vaja ja alles seejärel on võimalik teha tõepoolest püsima jäävaid muutusi.
Ühinen täielikult Madis Tiigi seisukohaga, et tähelepanu keskmesse tuleb tõsta ka tervis. Mitte et haigused ja nende ravi ära unustada, aga tervis kui selline on tegelikkuses ikka ülimalt alatähtsustatud. Kuigi kõik saavad aru, et kui inimesed on tervemad, saame ka haigusi tõhusamalt ravida (pühendada abivajajatele rohkem arstide, õdede ja hooldajate kvaliteetaega), siis reaalsed sammud ning proportsioon meditsiini kogukulust on ikka väga pisikesed.
Pakun mõned praktilised ja ühe sümboolse sammu. Viimasest alustades – nimetagem Haigekassa ümber Tervisekassaks! Selline samm annab selge signaali, millele tähelepanu on suunatud. Ja näiteks inglise keeles kõlaks Haigekassa juba päris veidralt (Sick Fund), seetõttu on Eesti Haigekassa ametlik inglisekeelne nimi eesti keelde tagasi tõlgituna Eesti Tervisekindlustuse Fond (Estonian Health Insurance Fund).
Aga nüüd praktilisemalt. Ma panen ette oma tervise eest suuremat vastutamist ning sellise otsuse tegemist süsteemselt soodustada. Näiteks võiks välja koolitada ‘tervisetoetajaid’, kes oma kogukondades, töökohtadel jt gruppides aitaksid inimestel kõigepealt arutleda olulistel terviseteemadel ning läbi küsimuste inimestel endal jõuda neile sobivate vastusteni. Hea terviseni jõudmise üks «probleem» seisneb lahenduste individuaalsuses. Kellel on vaja rohkem liikumist, kellel muuta toitumisharjumusi, aga võib-olla on kellelgi vaja hoopis muuta midagi oma tööalases tegevuses jne. Gruppides on võimalik ka teineteist toetada parema tervise saavutamisel. Hea tervis peab saama kogu ühiskonda läbivaks teemaks lasteaiast riigikoguni ja mitte ühekordselt, vaid järjepidevalt läbi aastate. Esimesed katselised kogukondliku tervisetoetuse ettevõtmised, nt Uus Tervis, tervisenõustajate võrgustik jt on juba ka töös. Tasub mõelda ka ühistulises või kogukondlikus vormis tervisekindlustuse peale, mis toimiks koostöös praeguse haigekassaga.
Kuidas aga rahva hea tervis otsusetegijate tegelikuks prioriteediks saaks? Üks võimalus on tulemuspalk, nagu see eraettevõtluses väga levinud on. Mis oleks kui riigikogu liikmete, peaministri, sotsiaalministri ja vastavate kõrgemate ametnike palk otseselt seotud rahva tervisenäitajatega? Näiteks tervena elatud aastate ja keskmise eluea tõusu, krooniliste haiguste vähenemise jt inimeste tegelikku tervislikku seisundit peegeldavate näitajatega. Tõsi, tulemused ilmnevad võib-olla aastate pärast, aga siis oleks tore ju ka aastate pärast saada preemiat varem tehtud heade otsuste eest.
Üha enam ilmneb, et inimene ise võib oma tervislikku seisundit väga oluliselt mõjutada ja seda mõlemas suunas. Kui ka riiklik tervisepoliitika toetab iga inimese head tervist loovaid valikuid, siis on meil lootust lähiajal äkki hoopis viie tervema riigi hulka jõuda.