Maruste: prioriteetne on erakondade rahaasjade järelevalve parandamine

Heidi Ojamaa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rait Maruste
Rait Maruste Foto: Peeter Langovits

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) tehnilist laadi ettepanekud erakondade järelevalve parandamiseks vajavad kiiret menetlemist ning ka kiiret rakendamist, leiab riigikogu põhiseaduskomisjoni juht Rait Maruste.

Maruste sõnul puudutasid ERJKi tehnilist laadi ettepanekud muuhulgas erakondade aruannete raamatupidamislikku ühtlustamist.

«Need muudatused vajavad aga korrektuure programmides ja kohaldamise aega. Sellest tulenevalt on tegu kiirema loomuliste muudatusega ning põhiseaduskomisjon leidis, et ERJKi tehnilist laadi ettepanekud vajavad kiiret menetlemist ning käivitamist hiljemalt aasta alguses.»

Mis puudutab aga teisi ettepanekuid erakondade seaduse muutmiseks, siis nendega liigub põhiseaduskomisjon edasi samm-sammult. «Muude küsimustega, mis puudutavad laiemalt valimisseadust ja erakondade loomist, tegeletakse järk-järgult.»

Ta lisas, et viimasel põhiseaduskomisjoni koosolekul löödi seaduse muudatuse ettepanekud kaheks – rahastamist ja järelevalvet puudutavad ettepanekud ning valimisseadust ja erakondade loomist puudutavad ettepanekud. «Ma loodan, et rahastamist puudutavates küsimustes saame edasi minna kiiremas tempos.»

Maruste sõnul tuleb põhiseaduskomisjonil säilitada perspektiivitunne ning tegeleda sellega milleks avalikkust sai üles kutsutud ehk järelevalve parendamisega.  

Järgmine põhiseaduskomisjoni istung erakondade seaduse muutmise teemal toimub oktoobri kolmandal nädalal, istungil koostatakse laekunud ettepanekutest lühinimekiri ning sorteeritakse välja ettepanekud, mis kantakse eelnõusse.  

Põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutumise eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. september. 

Põhiseaduskomisjonile on oma ettepanekud saatnud riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Indrek Teder, endine õiguskantsler Allar Jõks, Tartu ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tartu ülikooli riigiteaduste instituut, poliitikauuringute keskus Praxis, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, ühing Korruptsioonivaba Eesti ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit.

Samuti on oma arvamuse esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Reformierakond, riigikogu demokraatide ühendus, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Konservatiivne Rahvaerakond, Eestimaa Rohelised, Kristlikud Demokraadid ja Iseseisvuspartei ning lisaks ka Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja Lilleküla selts.

Kõige rohkem ettepanekuid on põhiseaduskomisjon saanud selle kohta, kuidas muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist, kuid mitmed eksperdid ja poliitikud on soovitanud piirata ka kampaaniakulusid, lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada ning keelatud annetuste vastuvõtmine ja andmine kriminaliseerida. Valdavalt riigikogus esindamata erakonnad soovisid kaotada või vähendada ka valimiskautsjonit ja viieprotsendilist valimiskünnist ning alandada erakonna liikmepiiri.

Põhiseaduskomisjoni esimees on avaldanud lootust, et erakondade rahastamise süsteemi ja järelevalve teemalised ettepanekud õnnestub eelnõuks vormida oktoobri lõpuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles