Visadus viis sihile – Helsingis avas uksed eestikeelne lasteaed

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viis aastat on eestlased püüdnud avada Helsingis oma lasteaeda ning hoolimata korduvatest äraütlemistest see nüüd õnnestus.

«Teade lasteaia avamisest on üleval olnud kaks nädalat ja selle ajaga on meile tulekust teada andnud 20 last,» rääkis lasteaia omanik, viie lapse ema  Annika Madisson (41). Ruumi on uues lasteaias 40 lapsele ning see saab olema eestikeelne. «Keelekümbluse meetodil hakkame õpetama ka soome keelt, sest nad lähevad siit ju edasi soome kooli,» tutvustas ta oma lasteaeda.

Eestlased on oma lasteaeda proovinud teha juba viis aastat ning kaks korda öeldi ruumide küsimise peale kindlalt ei. «Aga siin lõi välja eestlaste visadus, et kui uksest visatakse välja, siis aknast lähme sisse,» naeris Madisson, kes lasteaia loomiseks läks ärijuhtimise kursustele.

Korduvalt küsitud ruumid saadi lõpuks lasteaia käsutusse tänu sellele, et Madisson rääkis oma murest kursusejuhendajale, kes helistas majahaldurile. Selle aasta augustiks oli ruumide üürile saamine kindel ning siis  läksid lahti kibekiired askeldused, et viis aastat tühjana seisnud ruumid korda teha. Need jätkusid veel ka vahetult avapäeva eel. Maaler  Merli Kurgpõld rääkis, et tuli oma vabal päeval lasteaiale appi neljapäeva hommikul kell 9 ning töö lõpetati alles reede hommikul kell 7.

Ruumide korda tegemine oli tavapärasest veidi keerukam, kuna 1908. aastal ehitatud hoone on muinsuskaitse all. Muidu polevat see olnud varem Assaku lasteaia juhatajana töötanud naise sõnul eriti palju keerulisem. «Kui Soomes kehtivad Euroopa Liidu reeglid, siis Eestis kehtivad omad Euroopa Liidu reeglid. Ilmselt on Eesti ametnikel tööd vaja ja siis nad kirjutavad sinna ise nõudmisi juurde,» muigas naine.

Kasvatajate küllus

Lasteaia loomiseks võttis Madisson laenu naisettevõtjaid toetavast fondist. Kuigi tegu on eralasteaiaga, on tänu kohalikule maksusüsteemile võimalik hoida selle tasu samas suurusjärgus kui linna lasteaedades.

Esialgu on tööl kolm kasvatajat, aga sellele tööle soovijaid on nii palju, et Madissoni sõnul võiks neist avada suisa eraldi rühma. «Kohe kui läks kumu lasteaia avamisest liikvele, hakkasid inimesed oma CVsid saatma ja küsima, kas tööle saaks,» rääkis naine. Enamasti on tegu naistega, kelle mehed käivad Soomes tööl.

Kuigi Soomes võib lasteaeda saata juba üheksakuuse lapse, siis eesti lasteaeda alla üheaastaseid vastu ei võta. Praegu on pooled lastest nooremad kui kolmeaastased ja kuidagi on juhtunud nii, et tüdrukuid on rohkem.

Palju õues

Soomes ei pea lasteaial olema oma õueala ja mängimas käiakse avalikel mänguväljakutel, aga eesti lasteaial on oma mänguplats olemas. Madissoni sõnul ongi Eesti ja Soome lasteaedade suurim vahe selles, et üle lahe on lapsed hästi palju õues ja käiakse matkamas. Ka ei sunnita lapsi päeval magama. «Kui keegi tahab magada tahab, siis selleks on võimalus, aga kedagi ei sunnita,» kinnitas naine.

Soomes tegeleb üks kasvataja seitsme lapsega. Esmaspäevast täie hooga tööle hakkav lasteaed avab oma uksed kell 6.15, kuna paljud vanemad peavad juba kell 7 tööl olema. Esialgu töötakse kelle viieni õhtul, aga lahtioleku aeg sõltub Madissoni sõnul ka vanemate soovidest. «Näiteks üks pere andis meile teada, et neil oleks vaja, et laps saaks mõnikord olla aias kella poole kaheksani.» Esialgu on kõik lapsed pärit Helsingist, aga ka paar Vantaas elavat peret on avaldanud soovi.

Kolme aasta eest Soome kolinud Merli Kurgpõld, kelle kuueaastane tütar Õnne-Liis lasteaia avamisel koos teiste Eesti maja laulustuudio lastega esines, ei osanud esimese hooga öelda, kas ta oleks oma lapse eestikeelsesse lasteaeda pannud. «Meil ju sellist võimalust ei olnud. Aga võib-olla oleks see hea olnud, sest ta eesti keele oskus hakkab nõrgemaks jääma. Soomekeelsed sõnad tulevad jutu sisse,» arutles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles