Riiklik lepitaja Henn Pärn leiab, et arstide esitatavad laiemad nõudmised meditsiini rahastamise, tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise ja residentide koolituse osas pole üldse haiglate lahendada, mistõttu tekitavad nad streigiga ebaseaduslikult kahju oma tööandjatele.
«Minu seisukoht on, et kollektiivlepinguga töötajad oma tööandja vastu streikida ei tohi. Nad võivad osaleda miitingus, manifestatsioonidel, teha toetusstreiki, aga mitte põhistreiki,» ütles ta.
«Samuti on suvaline teemadelaiendus, mis ei ole läbi räägitud tööandja ja töövõtja vahel ja läbinud lepitusmenetlust, minu arvates vastuolus põhimõtetega, millest lähtuvalt meie töösuhted ja kollektiivsed töötülid üles ehitatud,» rääkis Pärn.
Tööandja ja töövõtja pädevuses on läbi rääkida palga ning töö- ja puhkeaja üle. «Praegu on tõstatatud üles haiglate võrgu korrastamine, lisaraha meditsiini jaoks, arstide lahkumine, residentide koolitustellimused – need ei ole teemad, mida konkreetselt tööandja saab lahendada, need ei ole tema pädevuses. Tema vastu minna nüüd streigiga ei ole korrektne.»
«Selline suvaline teemadelaiendus kahjustab oluliselt meie kollektiivseid töösuhteid. Tööandjal kaob usaldus töötaja vastu, sest seni oli tööandjate lootus, et sõlmides kollektiivlepingu tagab ta endale töörahu. Nüüd on seda usku rikutud ja ma ei tea, kuidas sel moel üldse kollektiivsed läbirääkimised edasi saavad minna,» oli Pärn nõutu.
Praegu on lahti mõtestatud, et streik on töötüli tööandja ja töövõtja vahel. Poliitiliste nõudmiste jaoks on olemas manifestatsioonid, miitingud, valimiste aeg, lobitöö konkreetsete nõudmiste nimel.
«Tööandja, kes tunneb, et praeguse streigiga on tema õigusi rikutud, talle tekitatud kahju, peab ta lähtuvalt kollektiivlepingu seadusest pöörduma kohtusse,» ütles Pärn.
Haiglate võrgu korrastamine, lisaraha meditsiini jaoks, arstide lahkumine, residentide koolitustellimused – need ei ole teemad, mida tööandja saab lahendada. Tema vastu minna streigiga ei ole korrektne.
Ta arvas, et selliseid kohtuasju on hädasti vaja. «Et riigis tekiksid ka pretsedendid. Kui see asi jääbki lahendamata ja häguseks, seda hullem on hiljem olukord. Praegu nõuame maksusüsteemi muutust, haiglavõrgu reorganiseerimist. Hiljem mõned grupeeringud Eestis ütlevad, et meie riigi põhiseaduslik kord pole minu huvides, riivab mu huve ja hakkan ka seda streigiga nõudma. Kus on piirid?» arutles riiklik lepitaja.
«Sellest tulenevalt on kogu selle streigi temaatika kahtlane – ma paremat sõna ei leia selle kohta. Need teemad on läbi rääkimata ja pole üldse arstide ja haiglate läbirääkimiste objektiks. Streigid toimuvad ju töökohtadel, millega kahjustatakse haiglate huvi. Siis ma küsin, mis asi see on?»
«Kui ametühingud väidavad, et nad streigivad valitsuse ja poliitikute vastu, küsin ma: miks te siis tekitate kahju tööandjale?»
«Üldinimlikult on need probleemid arusaadavad, aga praeguse kollektiivsete töötülide raames ei saa neid lahendada ja tekitada praegu tööandjale sellise streigiga kahju ei ole meie seaduste kohane,» leidis Pärn.
Arstide liit: meil pole poliitilisi nõudmisi
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa väitis vastu, et arstide ametlik streiginõudmine on kollektiivlepingu sõlmimine.
«Me ei esita poliitilisi nõudmisi. Meie eesmärgid võivad olla laiemad, kuid meie ametlik streiginõudmine on kollektiivlepingu sõlmimine,» rõhutas ta. Rehemaa lausus, et enne streigi väljakuulutamist konsulteeriti pädevate juristidega.
«Streigi kuulutab ebaseaduslikuks kohus, mul ei ole muud öelda,» lisas Rehemaa. «Kohtusse saab pöörduda see, kelle arvates on tema õigusi rikutud.»
Haiglate liidu juht Urmas Sule ütles, et liit pole streigi juriidilisi nüansse arutanud ja kui liit hakkaks praegu selliste teemadega telgema, valaks see vaid õli tulle. Praegu keskendutakse Sule sõnul sellele, kuidas viisakal moel streik lõpule viia ning saavutada olukord, et haiglad töötaksid normaalselt ning arstid ja õed oleksid motiveeritud töötama. «Me näeme, et ühiste seisukohtadeni jõudmine on väga keeruline, sest meil on nii suur nõudmiste pakett laual,» tõdes ta.