PRIA sai soovolinikult sugeda

PRIA peadirektor Jaan Kallas.

FOTO: Raigo Pajula

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis hiljuti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. PRIA põhjendas kärbet töötajatele sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust.

Pärast Sepperi märgukirja lõpetaski Kallas alates tänavu oktoobrist juba 2009. aastast kehtinud korra. Korra kohaselt pidi lapsepuhkuselt tagasitulija ise allkirjastama lepingulisa, millega nõustus ajutise palgakärpega. Palka vähendati kümnendiku võrra ajutiselt, neljast kuust poole aastani. Postimehe allikate sõnul otsustas tööle tagasitulija palga vähendamise kestuse otsene ülemus.

Sepperi sõnul keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus panna inimest ebasoodsamasse olukorda seoses tema lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmisega. Keeld kehtib võrdselt nii naiste kui ka meeste puhul. Ka meestel on õigus võtta lapsehoolduspuhkust.

Sepperi sõnul on kaebusi seoses lapsehoolduspuhkuselt tagasitulnute diskrimineerimisega jõudnud temani varemgi. «Kahetsusväärselt on sarnaseid juhtumeid olnud ka avalikus sektoris ja jutt ei käi sugugi ainult PRIAst,» ütles ta.

Sepper lisas, et tööandja on kohustatud pakkuma lapsehoolduspuhkuselt naasjale taas samaväärset ja sama palgaga tööd. Veelgi enam – kui kollektiivis on toimunud vahepeal üldine palgatõus, siis on ka lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulijal õigus saada paremat palka.

Voliniku märgukirja järgi PRIA-le ei saa ainuüksi lapsehoolduspuhkusel viibimise faktist järeldada, et töötaja kvalifikatsioon on langenud. Sel juhul tuleks lugeda ametniku kutseoskuseid vähendavaks teguriks ka kõik teised juhtumid, mil kellegi töösuhe on peatunud, olgu see siis näiteks õppepuhkus või ajutine töövõimetus.

Postimees rääkis kahe anonüümsust palunud PRIA töötajaga, keda kärbe on puudutanud.

«See, et kümned kõrgharidusega noored naised on kirjutanud sellisele palgavähendamise lepingule alla, näitab palju nii selle asutuse kui ka nende naiste kohta – nad lihtsalt kardavad oma töökohast ilma jääda,» lausus esimene neist.

Allika sõnul on tema palk ka ilma kärpeta alla riigi keskmise ning ka teiste PRIA keskastme töötajate sissetulekud on pigem tagasihoidlikud.

Palga vähendamise põhjendusena nimetati vajadust töötajat vahepealsete uuendustega kurssi viia, seega teha lisakoolitust.

«Selle väljaselgitamiseks võiks ju siis olla mingi test, vestlus või muu kriteerium, mille alusel leitakse, et ma olen kehvem vahepeal tööl olnutest,» lisas allikas.

Masuajast alates on kümneprotsendilise palgakärpe osaliseks saanud erinevatel hinnangutel mitukümmend PRIA töötajat – igal juhul on ligi 400 töötajaga makseagentuuri töötajatest alaliselt lapsehoolduspuhkusel umbes poolsada inimest.

«Minu teada oli ka selliseid töötajaid, kes ei tahtnud kuidagi palga vähendamisele alla kirjutada, aga lõpuks andsid nad ikkagi oma nõusoleku,» lausus teine allikas.

Töötaja sõnul ajab teda lihtsalt kohutavalt vihale, kui seadustest kinni ei peeta. «Riigiasutus peaks olema eeskujuks erasektorile, mitte seadusi rikkuma,» lisas ta.

Kallase sõnul ei tulnud 2009. aastast ehk sügavast masuajast pärinev otsus kahandada lapsehoolduspuhkuselt tulijate palka kergelt. «Probleem on see, et meie ametis muutuvad tohutu kiirusega töövõtted ja -protseduurid,» selgitas PRIA juht.

Lapsehoolduspuhkusel ollakse praegu üldjuhul vähemalt poolteist aastat. «Tööle tagasi tulles on ju tegelikult uus töölaud, mis nõuab uut sisseelamist ja õppimist,» ütles asutuse juht, kelle sõnul tuleb siis motiveerida omakorda neid inimesi, kes juhendavad tagasitulijaid.

PRIA juhi sõnul maksti sellesama kümne protsendi arvelt juhendajaile lisatasu või kaeti tagasitulija koolituskulusid. «Osakonnajuhatajad otsustasid, kuhu nad panevad selle kümme protsenti, aga raha kasutamine pidi olema seotud tagasi tulnud inimesega,» lausus ta.

Kallase hinnangul on ebavõrdsus ka see, et tööle tagasi tulnud inimene pole võimeline panustama teistega võrdväärselt. Ta lisas, et ka naasjatega tegelemisega seotud lisatöö tekitas asutuse sees varem pingeid.

«Püüdsime lahendada olukorra kiriku ehitamisega keset küla, aga samas on kahtlemata õige ka see lähenemisnurk, mille volinik välja tõi. Tegimegi selle märgukirja alusel nüüd oma korra ümber,» tunnistas ta.

Idee palka niimoodi vähendada tuli Kallase sõnul jutuks kolm aastat tagasi ühel juhtkonna seminaril. «Ühine seisukoht oli, et niimoodi võiks selle lahendada,» ütles ta.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam ütles, et poolte kokkuleppel palga vähendamine on iseenesest kooskõlas tööseadusandlusega. Küll aga on selliste kokkulepete sõlmimine eetiliselt üsna küsitav, sest pole ju kahtlustki, kelle poolt tuleb ettepanek palga vähendamiseks.

«Küsimus on selles, kuidas on saadud selleks töötaja nõusolek – kas on avaldatud mingit survet, kas olnud ähvardamist või siis on töötaja saanud aru näiteks tööandja ajutistest raskustest ja tulnud tööandjale vastu,» lausus Siitam.

Igal juhul ei näita selline palga vähendamine riigiasutuses tööinspektsiooni osakonnajuhataja sõnul head eeskuju.

«Peame ikka arvestama seda, et töötasu on äärmiselt tundlik teema ja õhku jääb küsimus, mis juhtub töötajaga siis, kui ta pole selle vähendamisega nõus. Kas järgnevad mingid n-ö repressioonid ja ta on sunnitud asutusest lahkuma? Üsna palju leiab ka selliseid näiteid,» rääkis Siitam.

Osakonnajuhataja sõnul on seoses palga vähendamisega pärast lapsehoolduspuhkust pöördutud ka inspektsiooni poole, aga tavaliselt pärast töölepingu muudatuse allkirjastamist. Sel juhul pole neil aga enam midagi teha.

Tagasi üles