Kaasaja lastest tundliku sulega

Jaanika Palm
, lastekirjanduse uurija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Kalmu illust­ratsioon raamatust «Et head haldjad sind hoiaksid».
Anu Kalmu illust­ratsioon raamatust «Et head haldjad sind hoiaksid». Foto: Repro

Lastekirjandussõpradele pole Kadri Hinrikus vaid hinnatud uudisteankur ja üks loodussaate «Osoon» autoreid. Mälestusteraamatud «Miia ja Friida» (2008) ja «Kui emad olid väikesed» (2009) näitasid noort autorit kui osavat ja tundlikku kirjutajat. «Põmmu, Podsu ja teised sõbrad» (2010) tõid lugeja aga metsaelu rüppe. Kadri Hinrikuse värskeim teos on tema esimene realistlik lasteraamat, millel pole memuaristlikku tausta.

Raamatu peategelasteks on 8-aastased kaksikud Uku ja Tuule, kes on oma lühikese elu jooksul pidanud juba palju üle elama. Laste ema on paar aastat tagasi surnud, nad elavad koos isaga. Kuigi toimunu on traagiline ja raske, on lapsed sündmusega toimetulekuks leidnud oma viisi.

Nimelt arvavad nad, et nende ema elab edasi haldjana, kes nende üle valvab ja nende eest hoolitseb. Paraku pole aga isa nii hästi kohanenud. Armastatud naise surmast tingitud depressioon ja üksikvanema suurenenud töökoormus muudavad ta kangesti väsinuks, kohati lausa apaatseks. Seepärast peavadki lapsed elus juhirolli haarama, olgu siis tegemist esimese koolipäeva aktuse, kassipoja päästmise või sõprade küllakutsumisega.

Halvenenud majanduslike olude tõttu on kaksikud koos isaga sunnitud ka kolima väiksemasse korterisse ja uude ümbruskonda. Uku ja Tuule ei kurda, nad on asjalikud ja hakkajad ning kohanevad kiiresti. Neid ei häiri eriti, et neil pole klassis ­ainukesena mobiiltelefoni ega uhkeid riideid ning autot, millega poest kraami koju vedada. Nad oskavad rõõmu tunda ka koolilõunaks pakutud supist ning päkapiku toodud apelsinist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles