Linnar Priimägi: kultuuri kadu

Linnar Priimägi
, kultuuripsühholoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnar Priimägi
Linnar Priimägi Foto: SCANPIX

Kultuurikommentaar on rubriik, kus mõeldakse kultuurist.  Oktoobris avaldab arvamust kultuuripsühholoog Linnar Priimägi.

Tsivilisatsioon on inimühiskonna praktiline, oskuslik aspekt ja vastab küsimusele: «Kuidas seda teha?» Kultuur seevastu hoiab ühiskonda koos keeldude ja piirangutega: «Mida mitte teha?» Nende kahe küsimuse vastused lähevad loomulikult puseriti, juhul kui käivad ühe ja sama asja kohta (Albert Einsteini hingepiinad aatomipommi kannustajana: «Aatomienergia vabastamine on muutnud kõik peale meie mõtlemise … Selle probleemi lahendus peitub inimkonna südames. Kui ma vaid teadnuksin, hakanuksin kellassepaks.»). Kuid keskendugem kultuurile.

Kultuur on normeering, mis pealdatakse niihästi loodusele (nt inimese seksuaalkäitumisele) kui ka tsivilisatsioonile (nt keeld kloonida inimest). Norme ilmneb kolme tüüpi: seadused, moraal ja süüme. Seaduste rikkujat karistatakse, moraalse süüdlase mõistavad hukka teised ja südametunnistus teeb endale südamevalu. Mutatis mutandis: seadus püsib hirmul, moraal au- ja süüme häbitundel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles