Meie koolimaja kui sümbol

, kombeline vestja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere gümnaasiumi renoveeritud hoone.
Rakvere gümnaasiumi renoveeritud hoone. Foto: Arvet Mägi

Kui alustada kaugemalt ja kõrgemalt, siis võiks küsida, kes on praegu maailmas kõige kuulsam eestlane. Sydney olümpia-aastal oli vist Erkki Nool. Kui Eesti astus NATOsse ja Euroopa Liitu, tegi omale nime president Lennart Meri. Aga praegu, keda pakute?

Küllap Arvo Pärt, kelle muusikat mängitakse kogu maailmas. Pärt on kui Skype: mõlemat teatakse, kuid ei pruugita seostada Eestiga. Meie jaoks teiega on Arvo Pärt siiski Rakvere gümnaasiumi vilistlane, legendaarse muusikaõpetaja Jaan Paku õpilane. Kui Pärt oleks õppinud mujal (mõnes teises koolis, teises linnas, kusagil teisel maal), ei oleks ta kindlasti see Arvo Pärt, kes on täna. Võib seega vist öelda, et Pärt on meie kooli sümbol. Olete nõus?

Aga mis on sümbol? – Eesti semiootika isa Jüri Lotman ütleb, et “sümbol on miski, mis oma olemuse või välimuse kaudu väljendab midagi, mis on märksa keerulisem kui ta ise”.  Toome selle keerulise lause selgitamiseks lihtsa näite: küllap on mõnel teist kodus vanavanaemalt päritud sõrmus, millel on peal kolm sümbolit: rist, ankur ja süda. Kui juhtusite mammalt küsima, mida need tähendavad, kuulsite elutarka selgitust, et rist on usk, ankur on lootus. Ja süda on armastuse sümbol. Näete, üks väike sõrmus “väljendab midagi, mis on märksa keerulisem kui ta ise”.

Või teine näide: kõigile tuttav sõna “tuli”. Paljudel rahvastel sümboliseerib tuli päikesesära. Päike omakorda tähendab soojust, valgust ja loovat jõudu. Seepärast on päikest võrdsustatud ka elujõu ja meheliku loomusega. Eri rahvaste mütoloogias on peajumalad (n-ö jumalad-loojad) seotud päikesega. Ja enamasti on nad mehed: kreeklaste Zeus, roomlaste Jupiter, skandinaavlaste Thor.

Jüri Lotman ütleb, et sajandite jooksul on sümbolite tähendus ja maht kasvanud. See on toimunud vastavalt kultuuri ja inimkonna arengule lihtsamalt keerulisele.

Vaatame veidi maju. Ehitise ja selle osade sümboolne tähendus võib olla vahel väga keeruline, eriti sakraal­ehitiste puhul. Kirikud ehitati tavaliselt ida-lääne suunas ja altar oli idas. Miks idas? – Sest päike tõuseb idast. Kirikul on enamasti ka kõrge torn, mille tipp osutab taevasse, Jumala poole. Ja kiriku kuppel või lagi kujutab endast tihti taevavõlvi. Küllap olete kunstiajaloo tunnis kuulnud Sixtuse kabeli laemaalingutest, millel on kujutatud maailma loomist.

Ehitiste erinev kuju peegeldab erinevaid ideaale: kirik jumalikku ja igavest elu; pilvelõhkuja kuulutab tähtsust ning edu siin maises ja rahamaailmas (peale 11. septembrit teame, et isegi pilvelõhkujad vajuvad kokku, nii et miski pole igavene). Koolimaja ei ehitata kunagi pilvelõhkujana, sest kool on tarkuse ja vaimuvalguse sümbol, ta on hariduse kui väärtuse tähtsustaja ja seepärast on kõik Eesti koolimajad pigem rahulikud, väärikad majad.

Missugune ta on – see meie koolimaja? 1. novembril 1938 kolis Rakvere gümnaasium oma uude majja. Sellesse majja siin, kus me kõik oleme eri aegadel õppinud. Jalutame teiega koos mööda RG vilistlase Alar Kotli projekteeritud koolimaja ja mõtiskleme, mis teeb ta ainukordseks, eriliseks. Ehk leiame siit midagi sümboolsetki.

Suurim erinevus teistest koolimajadest 1938. aastal oli aula – RG hoone oli esimene gümnaasium Eestis, kus olid eraldi aula ja võimla. Kõikidele õpilastele sai kohe selgeks, mida see kreeka keelest pärit sõna tähendab. Nad hakkasid aulat isegi hellitavalt kristallpaleeks nimetama.

Kui kiriku ukse kohal kaitseb kirikut ja kirikusse astujat ingli kuju või jumala silm roosakna vitraažil, siis RG hoonesse ­astuja kohal kõrgus välisukse ja kolmanda korruseni ulatuva aknarea kohal Rakvere linna vapp.

Kool sai vaevalt paar aastat uues majas olla, kui tuli vene valitsus. Õhku lasti ausambad ja hävitati kõik sümbolid, mis endist vabariiki meenutasid. Nii raiutigi vapp kooli seinast. Auk krohviti üle, aga mis jäi, oli vapi jälg seinal! Värvi palju tahes, ikkagi oli vapi koht näha, kumas läbi krohvi ja tegi uutele valitsejatele peavalu.

Praegu on vana koha peal taas Rakvere linna vapp, selle taastas vilistlane Gunnar Kirss. Koolimajja võib siseneda mitmelt poolt. Meie tuleme peauksest. Mis on uks? Kirikus on uks läbipääsuks ühest maailmast teise, ukse kaudu pääseme justkui maisest ilmast pühasse maailma. Küllap seepärast ongi suurte peakirikute ja katedraalide välisuksed nii uhkelt kaunistatud. Sama on ka paleedel ja lossidel. RG välisuksel puuduvad skulptuurid ja nikerdused. See-eest on meie koolimaja välisuksed klaasidega, nad lasevad sisse valgust, eriti vaimuvalgust.

Enamikus religioonides on kolm püha arv. Legendides räägitakse kolmest uksest, mille vahel tuleb valida. Kas leiame ka RGs kolm ust? Tõuseme mööda peatreppi esimesele korrusele ja meie ees ongi õpetajate toa koridori ja lauluklassi uksed, kokku on neid kolm. Ka aulal on kolm võrdset ust. On see juhus? – Vist mitte. Uksed kutsuvad ennast avama, vaatama nende taha ja neist sisse, sinna teise maailma – kus õpivad uued Arvo Pärdid.

Paljud maailma suurehitised on treppidega, astmestikuga: Ateena akropol, Rooma Colosseum, Mehhiko asteekide templid, Lähis-Ida tsikuraadid ehk astmiktornid jne. Trepp tähendab astmeid, astmeid vaimse arengu teel. Astmed ülendavad inimese vaimu, kui inimene tõuseb valgustatuse poole. ­(Loodan, et teil ei tule kunagi pime­duse ja rumaluse treppi mööda laskuda. Ka selliseid, allakäigutreppe, on olemas ...)

Meie koolimaja uhkus on tema kahe poolega trepid. Kui tõusta lauluklassi poolt teisele korrusele, on teie ees üks ilusamaid vaateid kogu majas: lai kivitrepp ja kõrged-kõrged aknad, kust paistab avar vaade linnale, mille kohal kõrgub vallimägi.

Aken pidavat olema hinge silm. Ümarat akent nimetati ladinakeelse sõnaga oculus, mis tõlkes ongi silm. Kuna aknast tuleb valgust, tähistab aken ka inimese hinge voolavat tõevalgust. Ja valgust on meie koolimajas küllaga: aula aknad on kõrged ja pidulikud kui gooti katedraalil, kõik klassid on valgusküllased tänu akendele, mis polegi nii laiad, kuid just kõrged.

Ei puudu siin ka omad oculus’ed: kui seista üle tänava näoga kooli poole, märkame maja mõlema tiiva servas kolme ümarakent, mis omamoodi raamistavad suursugust hoonet. Ümarakna motiiv kordub ka aulas sees, kus akendevahelised seinavalgustid on paigutatud suurte süvendatud ringide sisse. See annab neile justkui erilise oculus’e-mõõtme ja lisab aulale väärikust.

Minu lemmikaknad on siiski koridori nurgatornil ehk ümarärklil, nagu kunstiteadlane Mart Kalm seda nimetab. Siin ärklis oli kunagi ka väike joogipurskkaev janu kustutamiseks. Nurgatornist välja vaadates avaneb kaunis ja pidulik vaade endisele saksa gümnaasiumile, praegusele polikliinikule.

Tornid on ikka väljendanud inimese tungi taeva poole, soovi ümbritsevast üle olla. Torn on ka kaitstuse ja ligipääsmatuse sümbol. Teisalt näitab just tuletorn laevadele teed ohutusse sadamasse. Ka RG nurgatorn kõrgub uhkelt üle linna, mastis lehvimas Eesti lipp, millest minu keskkooliaastail (1968–1971) ei tohtinud mõeldagi. Ja nii näitab RG nurgatorn teile ja meile kõigile teed tarkuse maailma, olles vaimuvalguse tuletorniks.

Rakvere gümnaasiumi peahoone pole lihtsalt ehitis, nagu teiega koos nägime. Ta kätkeb endas kindlasti enamat: on “sümbol, mis oma olemuse või välimuse kaudu väljendab midagi, mis on märksa keerulisem kui ta ise”. Meie koolimaja väljendab tarkuse ja hariduse tähtsust; temas on traditsioonide järjepidevus, usaldus ja heas mõttes konservatiivsus (küllap on mõnigi teist kuulnud nn majalegendi: “Selles majas on õppinud minu isa, mina ja ka minu lapsed lähevad sinna kooli”).

Lisaks sümboli väärtusele on ta lihtsalt ilus maja, mis moodustab koos saksa gümnaasiumi ja Pauluse kirikuga (samuti Kotli projekteeritud!) suursuguse arhitektuuriansambli. Ega asjata ei nimetata Rakvere gümnaasiumi peahoonet üheks Eesti funktsionalismi tippteoseks. Ta ei jäta kedagi ükskõikseks. Aga eriti uhked võivad olla need, kes siin on õppinud. Või õpivad praegu.

Lubage lõpetada ühe vallatu mõttega. Kuulsin juhuslikult pealt 30aastaste noormeeste juttu. Mille poolest erinevad Rakvere gümnaasiumi ja teiste Rakvere koolide vilistlased? – Kui teised tulevad kooli kokkutulekule teksades ja kampsunites, siis RG vilistlased tulevad ülikonnas ja lipsuga – sest paljude vilistlaste kooliajal olid lips ja ülikond kohustuslikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles