Erametsandusspetsialistidega mõned aastad tagasi Soome metsamehi külastades võttis üks mu kolleegidest erametsades nähtu tabavalt kokku: “Soomes kasvatatakse metsa, meil mets lihtsalt kasvab.” Ja nii oligi – Soomes jäid silma hästi uuendatud raielangid ja harvendatud noored metsad, meil domineerisid hooldamata lehtpuupadrikud.
Põhjanaabrid on metsakasvatusse aktiivselt panustanud aastaid, meil on erametsades puude kasvule kaasaaitamisega vähem tegeletud. Siiski pole põhjust pessimismiks. Lisaks sellele, et üha rohkem näeb hästi korrastatud erametsi, on tulevikuski oodata edenemist. Nimelt näeb riigikogus 2011. aastal heakskiidu saanud metsanduse arengukava ette nii hooldusraiete kui metsauuenduse mahu olulist suurendamist (harvendusraiete pindala peab isegi rohkem kui kahekordistuma). Kuna miski ei sünni iseenesest, annab nende eesmärkide saavutamiseks oma panuse ka riik.
Euroopa Liidu toetusraha abil on võimalik teha hooldusraieid, laasida kasvavat metsa, taastada kahjustatud metsa ja võtta ette samme metsatulekahjude ärahoidmiseks. Olulisimaks võibki pidada tuge hooldusraiete tegemisel. Hooldusraie on võte, mida metsaasjatundjad peavad peamiseks metsa tuleviku kujundajaks. Kuna hooldusraiega saab müügiväärtuslikku puitu vähe, tähendab see metsaomanikule üldjuhul pealemaksmise kohustust. Seetõttu on oluline, et euroliidu rahakotist makstakse toetust 160 eurot hooldatud metsamaa hektari kohta. Nimetatud toetuste taotlemise periood on 16. oktoobrini.
Sügis toob kaasa ka teised metsade hooldamise toetused. Kuni 31. oktoobrini saab esitada taotlusi metsamaaparandustööde toetuse saamiseks. Selle abirahaga saaks korrastada vanad metsakraavid. Metsa uuendamise toetuse saamiseks on erametsakeskusele võimalik esitada taotlusi 19. novembrini. Siin tuleb aga silmas pidada, et uuendustöö peab olema tehtud enne toetuse taotlemist. Kuna toetusmeetmete rakendamist on plaanis jätakata ka tulevikus, saab siit kõrva taha panna, et kui näiteks teha metsaistutus tuleval kevadel, saaks selle kulude katteks ka hiljem toetusraha küsida.
Kellel enda metsa kohta alusandmeidki pole, peaks tellima metsamajandamiskava. Selline plaan annab metsast hea ülevaate ning seal on soovitused, milliseid metsatöid teha. Erametsakeskusest saab kava koostamise kuludeks ka hüvitust (taotlus tuleb esitada hiljemalt 5. detsembriks).
Pikka aega oli probleem, et metsaomaniku tulusid maksustati sisuliselt kui käivet – maksuamet ei lubanud kuludesse kanda ei puidu saamisega seotud kulutusi ega ka hiljem metsakasvatusse tehtud investeeringuid. Juba aastaid tagasi muudeti seaduse rakenduspraktikat selliselt, et ka füüsilisest isikust metsaomanikul on raieks tehtud kulutusi võimalik metsamaterjali müügist saadud tuludest lahutada. Lisaks hakkas sellest aastast kehtima seadusmuudatus, mis lubab kuludesse kanda kõik metsa majandamisega seotud kulud. Samuti on metsaomanikul nüüd õigus tulumaksu tasumist kolme aasta võrra edasi lükata.
See tähendab, et erinevalt senisest korrast ei pea metsaomanik raiest saadud tulust järgneval aastal 1. oktoobriks tulumaksu maksma, vaid järgneva kolme aasta jooksul saab puidu müügist saadud kasust teha metsamajandamistöödega seotud mahaarvamisi. Tulumaksu suurus leitakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel. Seega, kui metsaomanik sai puidu müügist kasu aastal 2012, siis juurdemakse suurus ilmneb hiljemalt 2015. aasta kohta esitatava tuludeklaratsiooni kaudu (ehk deklaratsiooni, mis esitatakse 31. märtsiks 2016 ja mille alusel tuleb juurdemaksmisele kuuluv tulumaks ära maksta oktoobriks 2016). Oluline on küll teada, et kui metsakasvatustöö tegemiseks on saadud toetust, ei saa kulu, mille kattis toetussumma, müügitulust maha arvestada.
Metsi füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE) majandavatele inimestele oleks aga oluline meelde tuletada neile tulumaksuseaduses kehtivat erisoodustust: ümarpuidu müügist saadud tulu on neile kuni 2877 euro ulatuses maksuvaba. Seega need FIEdest metsaomanikud, kes sel aastal metsamaterjali veel müünud pole, saaksid aasta teises pooles nii mõnedki koormad puid veel maksuvabalt turule viia.
Eestis on üle 90 000 füüsilisest isikust metsaomaniku. Selge, et kõik nad ei saa olla metsaala asjatundjad, vaid vajavad professionaalset ja usaldusväärset abi. Metsaühistud kui metsaomanike endi organisatsioonid ja tulu mittetaotlevad üksused võiks olla omaniku peamised abistajad.
Lisaks sellele, et metsaühistutel on pikad kogemused metsaomanike aitamisel toetuste taotlemisel ja kõiksugu metsainfo jagamisel, pakuvad viimastel aastatel ühistud metsaomanikele üha enam ka metsade majandamise teenuseid. Kui väikestelt metsaüksustelt saadavad tagasihoidlikud puidukogused viiakse ühiselt turule, on ka väikemetsaomanikul lootus saada turul puidu eest parimat pakutavat hinda.
Samuti on koostöö oluline metsatööde plaanimisel ja tegemisel – kui ühes piirkonnas ühiselt suuremad töömahud tagada, õnnestub teenust soodsamalt saada. Metsa majandamist organiseeriv ühistu spetsialist saab aga kõigel toimuval pilku peal hoida: jälgida, et metsaraiet ikka õiges kohaks tehtaks, et teid ja kraave ei lõhutaks, et kokkulepitud tähtaegadest kinni peetaks, et puidu mõõtmisel metsaomanik tüssata ei saaks jne. Ja ühistult saab abi ka uue metsapõlve rajamisel – taimede tellimine ühistute kaudu on viimastel aastatel üha rohkem tuure võtnud. Kuigi kevad on veel kaugel, tuleks taimenappust arvestades juba sügiskuudel enda taimesoovidest ühistutele teada anda.
Muidugi võib metsaomanik ka kogu majandamisprotsessi ise ette võtta, aga ei saa siiski unustada, et tegemist on spetsiifilise ja eriteadmisi vajava valdkonnaga, mistõttu tuleb abi igati kasuks.
Soomlased on enda metsad targa ja sihikindla töö abil hästi kasvama saanud. Kasu on toonud asjatundjate (ühistud, metsaspetsialistid) usaldamine, aga ka riigipoolne järeleaitamine seal, kus kauge tuleviku nimel tehtava töö juures abi enim vaja on. Kui pakutud abivõimalusi metsaomanikena targalt ära kasutame, saame ka meie metsad kenasti kasvama ega peagi põhjanaabrite edusamme kadedusega pealt vaatama. Seega, metsi kasvatama!