Joel Burke: Eesti on digimaailma superriik Siin elava ameeriklasena kohtun sageli välismaalastega, kes on kuulnud midagi e-valimistest, e-residentsusest või mõnest muust Eestiga seostatud e-st. Nad küsivad sageli kahtlevalt: «On nad seal tõesti nii tasemel?» Kuigi tavaliselt ei tasu uskuda kõike, mida kusagilt loed, pean tunnistama, et pilt, mille rahvusvaheline meedia on maalinud Eesti imelisest arengust maailma kõige kõvemaks digiriigiks, vastab tõele. Kahjuks ei ole nendes kajastustes tihti vaadatud kulisside taha – mis tegi tundmatust Ida-Euroopa riigist pealtnäha üleöö maailma tuntuima innovaatori?

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Riigireformi Sihtasutuse aastaring sai täis Eile lõpetas oma tegevuse aasta tagasi loodud Riigireformi Sihtasutus, mis on oma tekkeloo ja tegevusega eeskujuks ka kõigile teistele, kes tõesti soovivad midagi ühiskonnas muuta, mitte ainult lobiseda. Samuti on eeskujulik, kuidas 27 lugupeetud ettevõtjat kavandasid oma tööd, nähes muuhulgas ette ka sihtasutuse lõpetamise, kui sellele seatud ülesanne saab täidetud. Tasub ära märkida, et sihtasutuse nõukogu koosseisu kuulusid endised riigikogu ja valitsuse liikmed, kogenud poliitika- ja ühiskonnaelueksperdid, kelle pädevuses riigielu tundjatena pole kellelgi põhjust kahelda.
Aimar Altosaar: muutused hoolsa aedniku kombel Töö lõpetanud Riigireformi SA tööle võiks anda eriti kõrge hinnangu, kui samalaadseid asutusi ei tuleks enam ellu kutsuda, vaid piisaks Riigireformi Radarist Riigielu Radariks kujunevast avaliku ja erasektori koostöös toimivast üksusest. See peaks andma nii avalikkusele kui ka valitsusele pidevalt infot, kas riigiaparaat koos omavalitsustega ja ühiskonna vajadused on vastavuses või vajavad mingid valdkonnad ajakohastamist. Meie põhiseaduslikud rööpad on hästi paigas, kuid edasi liikudes ei tohiks ühtegi pöörangut ega jaama maha magada!
Ekspoliitik Jüri Adams on riigi reformimise suhtes varjamatult skeptiline (3) Leidub ka neid autoriteetseid riigiõiguse asjatundjaid, kes suhtuvad skeptiliselt nii välja pakutud konkreetsetesse riigireformi ideedesse kui ka reformi vajalikkusse tervikuna. Kauaaegne poliitik Jüri Adams (71), keda tuntakse ka kehtiva põhiseaduse ühe kaalukama autorina, ei näe riigireformil erilist mõtet, mis aga ei tähenda, nagu poleks Eesti riigil kohti, kus king pigistab ning kus tuleks midagi kindlasti muuta. Seevastu valitsust moodustav peaminister Jüri Ratas kinnitas eelmisel nädalal riigikogus peetud kõnes, et loodav kabinet seab riigireformi järgmise nelja aasta vältel üheks poliitilistest prioriteetidest. Kuigi see teema ei pälvinud suurt tähelepanu valimiskampaanias ega koalitsiooniläbirääkimistel, pole riigireformi vajalikkust rõhutanud poliitikud, ettevõtjad ja juristid, kellest paljud on koondunud Riigireformi Sihtasutuse katuse alla, samuti oma indu kaotanud. Valitsusjuhi lubadus toob riigireformi teema tõenäoliselt taas avalikkuse ette ja arutelu jätkub.
Tagasi üles
Back