Riin Seema: Kas ühiskond aktsepteerib laste erinevate vajaduste olemasolu? Kaasav haridus püüdleb selle poole, et erivajadustega lapsed saaksid õppida koos eakohaselt arenevate lastega. Senine kogemus näitab, et kergemate erivajadustega lapsi saab kenasti teistega koos õpetada, osa lapsi vajab lisaks õpiabi, kuid raskemate erivajadustega lapsed vajavad tunduvalt teistsugust arengukeskkonda. Kuna erivajadustega laste arv ühiskonnas kasvab, on lastevanemate teadlikkusel eriline roll parima lahenduse leidmisel.
Martin Ehala: Sisyphose töö (3) Professor Roger Slee, üks kaasava hariduse käilakujusid, avaldas mullu frustratsioonist kantud raamatu «Kaasav haridus pole surnud, ta ainult lõhnab imelikult», milles kurdab, et vaatamata 25 aastat kestnud ponnistusele on diskrimineerimine ikka «sügaval hariduse kontides» – akadeemilisele võimekusele ja tööturupädevustele suunatud hariduseesmärgid panevad suure osa õpilasi tundma end tõrjutuna. Professor Lani Florian kurdab oma värskes artiklis, et ainuüksi normaaljaotus alavääristab pooli õpilastest, sest nende tulemus jääb alla keskmise.
Evelyn Kiive: tõeliselt kaasav haridus on keerukas ja kulukas (6) Meie laste haridus on meie kõigi asi. Nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides, kehtib ka Eestis kaasava hariduskorralduse põhimõte, mille eesmärk on tagada kõigile, sealhulgas hariduslike erivajadustega (HEV) õppijatele, võimalus kvaliteetse hariduse omandamiseks kodulähedases koolis koos teiste omaealistega. Ühtlasi peab kodukoolis olema tagatud individuaalsete võimete ja vajadustega arvestamine ning vajalike tugisüsteemide kättesaadavus.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Tagasi üles
Back