14.10.2019, 00:01Martin Ehala: ahviarmastus ja helikopter-vanemad jätavad lapse hinge nälga (6) Värsked rahvusvahelised uuringud näitavad liighoolitseva kasvatuse kahjulikku mõju laste vaimsele tervisele. Martin Ehala analüüsib nähtuse põhjusi ja võimalikke lahendusi.
14.10.2019, 00:01Tiiu Kuurme: lapsepõlv ja tehnoloogiline tsivilisatsioon (2) Laste elu pole kunagi varem olnud nii turvaline ja hea, samas pole kunagi varem lastel olnud nii palju vaimse tervise probleeme. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme analüüsib vajakajäämisi tänapäeva kasvatuses.
16.09.2019, 00:01100 aastat vana hariduskäsitlus laieneb jõudsalt (3) Waldorfi koolides on oma eriline õpetusmeetod ja filosoofia, mistõttu on nende suhtes ühiskonnas olnud üksjagu eelarvamusi. Samas on Steineri hariduskäsitluses midagi, mis on nüüd juba sada aastat pannud lapsevanemaid kokku tulema, et oma Waldorfi kool rajada.
16.09.2019, 00:01Martin Ehala: mida arvata Waldorfi koolidest? (1) Karlstadi ülikooli teadlane Bo Dahlin avaldas 2017. aastal monograafia «Rudolf Steiner. Waldorfi pedagoogika tähtsus», milles ta muu hulgas analüüsib mitmel pool maailmas tehtud uuringute põhjal, kuivõrd on Waldorfi koolid ennast õigustanud. Tulemused on mitmes mõttes kõnekad.
26.08.2019, 10:43Heaoluühiskond on lämmatanud lapsepõlve (1) Veel mõned aastakümned tagasi täitis suurema osa laste koolivälisest ajast mängimine. Tänapäeva ühiskonnas on vaba mängu osakaal kahanenud oluliselt. Kas tegu on loomuliku muutusega, või tuleb mängu kahanemises näha ohtlikku arengut?
17.06.2019, 00:01Normid ja tõrjutus (11) Uues kehalise kasvatuse ainekavas on loobutud hindamisest kehalistest normidest lähtuvalt. Üheks põhjenduseks tuuakse Leedus tehtud sotsioloogiline uuring, mille kohaselt mitteaktiivsete inimeste hulgas oli kaks korda rohkem neid, kellele kooli ajal kehaline kasvatus ei meeldinud. Ehk siis kui kaotame ära normidest lähtuva hindamise, suurendame õpilaste heaolu ning liikumisrõõmu, mis viib tervislikuma eluviisini pikas perspektiivis.
29.04.2019, 00:01Maie Tuulik: laps peab õppima ka kuulekust (3) Kersti Nigesen on mures, sest kasvab emotsionaalsete erivajadustega laste arv. Miks see nii on?
29.04.2019, 00:01Kersti Nigesen: hariduse kese peab olema perekond PISA uuringu tulemused tõestavad, et Eesti koolikorraldus on andnud meie lastele hea teadmiste pagasi, mis võimaldab neil edukalt toime tulla mitte ainult Eestis, vaid ka laias maailmas. Ometi pole see positsioon andnud meile piisavat enesekindlust, et hoiduda eduihalusest kannustatud muutmissoovist.
19.02.2019, 00:00Mihkel Kunnus: miks me poisid koolist välja viskame ja mehed vangi paneme? (5) Julgen arvata, et meie haridussüsteemi kõige rängem probleem on jätkusuutlikkuse puudumine. Meie tubli õpetajaskonna järelkasv pole teps mitte piisav. Teisalt võib täiesti sirge näoga öelda, et Eesti haridussüsteem on konkurentsitult maailma kõige efektiivsem. Ükski teine riik ei suuda nii väikse suhtelise ressursikuluga toota nii kõrget taset PISA testide järgi. Samuti võib keerutamata osutada sellele, et meie rahvuskultuur on olnud ikka ülimalt haridussõbralik ning kohalikul pedagoogikateoorialgi on juba igati soliidne traditsioon (Peeter Põllust ja Johannes Käisist Hilda Tabani).
19.02.2019, 00:00Tiiu Kuurme: miks poisid lahkuvad? (12) Poiste enneaegne lahkumine koolist on pikaajaline ning ühiskonna paljudesse toimimisvaldkondadesse juured ajanud probleem. Võib isegi väita, see on ühiskonna elujõudu kahjustav, kuivõrd palju üldinimlikku andekust läheb seeläbi kaotsi. Mõistagi pole nii ainult Eesti poistega, vaid heaoluühiskondades laiemalt.
19.02.2019, 00:00Krista Kerge: Kehvemad koolid või kehvem sugu? (1) Avalikke uurimistulemusi sirvides saab selgeks sooline hariduslõhe: Eesti meessoo õpiedu jääb mitmes osas vastassoole alla. Poiste väljalangemus ületab põhikoolis tüdrukute oma kaks korda ja ülikooli lõpetab kaks korda vähem mehi kui naisi (HTM 2015). Viga näib olevat koolikultuuris.
29.01.2019, 00:00Martin Ehala: vajame arutelu karistamatuse teemal (6) Pöördusin eelmisel nädalal mitme kasvatusteadlase poole palvega kirjutada Postimehele analüüsiv artikkel sellest, mida ette võtta õpetajate väärkohtlemise probleemiga. Neli inimest keeldus eri põhjustel ja viimane neist ütles otse: «Ma tean, miks teised autorid on teile ära öelnud. Te olete üles korjanud popi probleemi, mis küll aeg-ajalt meie koolielus end ilmutab, kuid mis ei ole Eesti hariduselule üldsegi iseloomulik.» Nagu näitab Eve Eisenschmidti põhjalik artikkel kõrval, ei ole kõik kasvatusteadlased sama meelt.
15.01.2019, 00:00Õpilaskeskse kooli pahupool (8) Lääne haridussüsteemi ülimuslikkuses pole olnud kombeks kahelda. On ju loominguliste, innovatiivsete kodanike kasvatamiseks parim taimelava, kus õpilase initsiatiivi dogmaatilise rutiiniga alla ei suruta ja igaüks saab oma potentsiaali parimal viisil välja arendada. Olen kohanud Aasiast tulnud noori, kes on vaimustuses lääne õpilaskeskse kooli imest, mida nad tahaks importida ka oma kultuuri.
15.01.2019, 00:00Hiinas on lastel kombeks süüa kibedat Hiinlaste maailmavaate keskmes on esimesest ajaloolisest Shang-Yini dünastiast (16.–11. saj e.m.a) alates olnud perekond. Shangi dünastia esivanemate kultusele olid omased kolm tunnust, mis on hiina kultuuriruumis aktuaalsed tänapäevani: eksisteerib hauatagune elu; esivanemate hingedel on võime mõjutada järeltulijate elukäiku; surnud sõltuvad elavate hoolitsusest. Nüüdisajal palutakse esivanemate õnnistust vere- ja veiniohvri asemel «kummitusraha», paberist BMWde või kodutehnika põletamisega, kuid endiselt usutakse, et äri või õpingute edukus sõltub esivanemate hoolitsusest teispoolsusest.
15.01.2019, 00:00Õpetaja ja õpilase suhted rajanevad Hiinas pojalikkusel Hiina ja mitme teise Aasia riigi ühiskonda, poliitikat ja igapäevaelu kujundab suurel määral Konfutsiuse õpetusest välja kasvanud maailmavaade. Ka Hiina haridussüsteemi aluseks on keisririigi algusaegadest alates (3.–2. saj e.m.a) olnud konfutsianistlik sotsiaaleetika, mille põhimõtted on hoolimata sajandite jooksul ühiskonnas toimunud muutustest aktuaalsed ka tänapäeval.
15.01.2019, 00:00Mida on meie haridusel õppida konfutsiaanluselt? Läänes on hinnatud keelelist sõnastatavust, üksiku hülgamist üldise nimel, muutuva hülgamist püsiva nimel. See annab võimsad tööriistad tunnetusele (nt valemid, konstandid) ja aitab kaasa ühiskondlikule emantsipatsioonile (seaduste fikseerimisega saab vabaneda võimniku omavoli alt). Hiinaski oli see tendents varakult olemas (Mozi, seaduslased) ja tehnika kõrgelt arenenud. Aga filosoofias jäi seal domineerima kontekstualiseeriv tunnetus: ideaalne inimene pole see, kes teab paljusid igavesi tõdesid, vaid see, kes oskab kohaselt käituda ja harmooniliselt muunduda. Selleks on muidugi vajalikud ka teadmised, aga kõik omandatu tuleb osata sulandada käesolevasse olukorda, nii et ma saaksin seda adekvaatselt mõtestada ja sobivalt käituda.
