Võidu sild ehitatakse lahtikäivaks

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidu sild ehitatakse eeloleval suvel niimoodi ümber, et vajadusel on võimalik selle üks osa üles tõsta ja suuremad laevad pääseksid Atlantise ette ka suurveega.
Võidu sild ehitatakse eeloleval suvel niimoodi ümber, et vajadusel on võimalik selle üks osa üles tõsta ja suuremad laevad pääseksid Atlantise ette ka suurveega. Foto: Artur Kuus

Et kevadised suurveed ei lükkaks Pegasuse ja tänavu Emajõele toodava uue suure lõbusõidulaeva hooaja algust poolde suvesse, plaanib linn ehitada Võidu silla ühest otsast lahtikäivaks.

Linnamajandusosakonna juhataja Rein Haak ütles, et kuna Võidu sild läheb tänavu suvel nagunii remonti, otsustati lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. «See, et suuremad laevad Võidu silla alt kõrge veetasemega läbi ei mahu, on ammu teada, ning kuna juulis-augustis pannakse sild remondi tõttu nagunii kinni, on võimalik ka suur sillaplaat lahtikäivaks muuta.»

Silla ümberehitusel võetakse eeskuju Peterburi lahtikäivatest sildadest, mis on oma töökindlust tõestanud sajandeid. Tööde ajaks tulevad Tartusse Peterburi insenerid ja ehitajad. Konsulteeritud on ka sillaehitustele spetsialiseerinud K-Mos­ti töötajate ning Tallinna tehnikaülikooli teadlastega.

Haagi sõnul on Võidu silla ümberehitust arutatud varemgi, kuid seni on jäänud asi raha taha. Nüüd on aga Peterburi insenerid mõelnud Tartule välja lahenduse, mis on linna rahakotile vastuvõetav.

«Sillaplaat lõigatakse ühest otsast võimsa ketaslõikuriga pooleks ning nelja mootoriga vintsisüsteem sikutab selle üles,» kirjeldas Haak.

Automaatselt avanev

Linnale tegi otsustamise kergemaks avastus, et 1957. aastal valminud sild oli juba toona kavandatud lahtikäivaks. «Kaks aastat tagasi tehtud tehnilise seisukorra uuringud näitasid, et silla põhikonstruktsioonid vajavad kiiret remonti. Samas tuli välja, et valatud sillaplaat võimaldab kergesti ümberehitust,» märkis Haak.

Pärast ümberehitust hakkab sild avanema automaatselt.

«Kui Emajõel on mõni suurem alus tulemas, lülituvad Riia-Turu ja Raatuse - Narva maantee foorid punase peale ja ühtegi autot sillale siis ei lasta,» selgitas Haak. Ta pakkus, et ühe laeva jõuab sild läbi lasta umbes viie minutiga.

«Autojuhtide jaoks on ootamisaeg suhteliselt pikk, aga palju neid laevu päevas ikka sõitma hakkab,» lausus Haak. Ta täpsustas, et pisikeste paatide peale liikumisandurid ei reageeri.

Silla remonditööde eeldatavaks maksumuseks on praegu arvestatud 800 000 eurot, silla lahtikäivaks muutmine lisaks summale veel umbes 200 000 eurot. Rahastamiseks on tehtud avaldus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Kõik tööd peaks olema lõpetatud oktoobri lõpuks.

Lisandub atraktiivsust

Remont ja ümberehitus tähendab seda, et tänavu suvel ükski suurem laev Atlantise ette ilmselt silduda ei saa. Näiteks möödunud sügisel ärimees Neinar Seli kätte läinud Pegasus hakkab seisma ning reisijaid peale ja maha laskma Plasku kõrval, kus vanasti sildusid tiiburlaevad.

«Emajõe ärikeskuse juurde oli kunagi kavandatud jõesadama terminal ning see mõte pole kuhugi kadunud,» ütles Seli firmasid esindav Ain Tammvere juba möödunud sügisel. Nüüdseks on linnale esitatud ka randumisala ümberehituse projekt.

Maikuus Soomest saabuva 86-kohalise reisilaeva Alfa sadamakoht on aga lahtine. Laeva toob Tartusse Seto Line Reiside OÜ ning firma juhataja Toomas Sein ütles, et kaalumisel on mitu varianti.

«Võib-olla saame reidile jääda juba uues Sõpruse silla paadisadamas, mille ehitus on läinud plaanitust kiiremini ning ilmselt saab see juba suveks valmis,» lausus Sein. «Kui aga uue sadama kaid sel suvel veel kasutada ei saa, võib Sadamateatri juurde tuua ajutise ujuva paadisilla.

Nii Tammvere kui Sein tervitasid linna otsust kahe käega. «Lahtikäiv sild oleks igal juhul linnale atraktiivne ja kui see aitab veel jõeliikluse elavdamisele kaasa, on kasu mitmekordne,» lausus Tammvere.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles