NASA uurijad avastasid punasest planeedist saadud pildimaterjali uurides Marsi põhjapoolsetelt tasandikelt kümneid kuhjatisi, mis on hämmastavalt sarnased Maal leiduvate mudavulkaanidega.
Marsilt paistavad mudavulkaanid
28. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja The New Scientist teatel suudeti Marsil hiljuti teleskoopide abil kindlaks teha kolm ala, kust sealne atmosfäär saab juurde metaani. Teadlaste arvates võivad seda päikesevalguse käes kiiresti hävinevat gaasi toota algelised mikroobid, mis elutsevad ehk mõne kilomeetri sügavusel planeedi pealispinna all, kus võib olla piisavalt soe ka vee vedelas olekus püsimiseks.
Selliseid spekulatsioone on seni olnud raske kinnitada, sest proovide võtmiseks inimeste loodud tehnoloogia abil nii sügavale teise planeedi sisemusse puurida veel ei suudeta.
Nüüd aga näib, et loodus ise on ehk suure töö juba ära teinud, tõstes planeedi sisemuses peituvad setted vulkaanipursetega pinnale.
Elu otsingud
Kui sügaval punase planeedi pealispinna all tõesti leidus või leidub elu, nagu mõned usuvad, siis peaksid arvatavad mudavulkaanid teadlaste hinnangul pakkuma seni ühe parima võimaluse tõestusmaterjali leidmiseks.
NASA automaatjaama 2001 Mars Odyssey sondi toodetud fotosid uurinud Dorothy Oehler ja Carlton Allen keskendusid kümnetele kummalistele küngastele, mille keskel haigutab sügav kraater. Sellised pinnavormid asuvad Marsi põhjapoolsetes piirkondades.
Infrapunapiltidelt saadud info näitas, et ümbritsevast pinnast eredamad kuplid jahtuvad öösel kiiremini, kui kivi peaks jahtuma, mis viitab võimalusele, et need koosnevad mingisugusest peeneteralisemast settest.
USA kosmoseagentuuri NASA uurijad võtsid koos Rhode Islandi osariigi Browni ülikooli teadlase David Bakeriga seejärel luubi alla ka varasemast teada olevad samasugused moodustised umbes tuhat kilomeetrit eemal. Marsi ümber tiirleva teise seiresatelliidi Mars Reconnaissance Orbiteriga (MRO) seadmete abil kuhjatistest salvestatud valgusspektrid näitasid jälgi ka oksüdeerumisest, mis võib tähendada raudoksiidide olemasolu. Need aga tekivad vedela vee juuresolekul.
MRO HiRise kaameraga tehtud fotodel on näha ümbritsevate tasandike basaltpinnast eristuvaid heledamaid kupleid, mis Alleni kirjelduse kohaselt koosnevad vaatluste siledast, pehmest ja kergesti murenevast materjalist ning on tekkinud seest väljapoole, vahendas BBC News. Teadlase sõnul pole aga mingeid tõendeid selle kohta, et arvatavad vulkaanid oleks ka praegu aktiivsed, sest neil on juba selgeid märke erosioonist. Kuhjatiste tekkeajaks pakkus ta viimast kümmet miljonit aastat.
Maa peal on mudavulkaane kõige tihedamalt koondunud Aserbaidžaani ja sellega piirnevatele Kaspia mere äärsetele aladele. Marsi uurijatele on sealt võrdlemisi lihtne hankida võrdlevat infot oma teooriate arendamiseks.
Leidub ka muid võimalusi
Mudavulkaanid tekivad siis, kui mitme kilomeetri sügavusel suure rõhu all kokku pressitud ained tungivad pinnale, pursates välja vedelaid muda- ja kivijugasid ning gaase, peamiselt just metaani.
«Aserbaidžaanis tuleb välja nii palju metaani, et need võivad süttida,» tähendas Allen, kelle sõnul võiks Marsi atmosfääris leiduva metaani olemasolu samuti seostada mudavulkaanidega.
Arizona riikliku ülikooli astrogeoloog Jack Farmer nõustus, et Marsil pildistatud auklikud kuplid võivad olla mudavulkaanid, kuid jäi samas ettevaatlikuks, sest samasuguseid settekuhjatisi võivad tekitada ka muud protsessid, näiteks liustike taandumine. Kõigest hoolimata pakub mudavulkaanide uurimine teadlastele suurt huvi.
«Savidel on omadus koguda orgaanilisi molekule, nagu ammoniaake ja proteiine,» selgitas Farmer. «Neis võib olla säilinud ka mälestus organismidest, mis seal kunagi olid.»