Eile Jeesuse sünnilinna Petlemma külastanud paavst Benedictus XVI toetab Palestiina riigi loomist, kuid märkis, et palestiinlased ei tohi oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda kasutada.
Paavst avaldas toetust Palestiina riigi loomisele
14. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Püha Tool toetab teie rahva õigust suveräänsele Palestiina kodumaale teie esiisade maal, turvalisena ja rahus naabritega, rahvusvaheliselt tunnustatud piirides,» ütles paavst ühispressikonverentsil palestiinlaste liidri Mahmoud Abbasiga. Samas palus ta palestiinlastel panna vastu kiusatusele kasutada oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda.
Tõenäoliselt polnud see muusika täna kirikupeaga kohtuva Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kõrvadele. Tema valitsus on siiani keeldunud heaks kiitmast mõtet Palestiina riigist.
Üleeile teenis paavst Iisraeli lehtede kurjad pealkirjad ära sellega, et ei kasutanud nende arvates oma Yad Vashemis holokaustiohvrite memoriaalis peetud kõnes piisavalt tugevat sõnastust ega avaldanud kahetsust selle pärast, et sattus poisikesena Saksamaal kohustuslikus korras hitlerlikku noorteorganisatsiooni.
«Benedictuse kõne näitas sõnalist ükskõiksust ja banaalsust,» teatas Iisraeli suurim ajaleht Haaretz. Lehe arvates pidanuks paavst kasutama holokaustis hukkunud juutide kohta sõna «tapeti» asemel sõna «mõrvati» ning sõna «miljonid» asemel täpset «kuus miljonit».
«Ta ei saa mainida kõike iga kord, kui ta räägib,» põhjendas Vatikani pressiesindaja Frederico Lombardi paavsti sõnavalikut Yad Vashemis. «Veelgi enam, samal hommikul ta juba ütles, et kuus miljonit juuti suri ja me ei saa seda unustada ning et maailmas on ikka veel antisemitismi.»
Lombardi sõnul Benedictus ei solvu selle peale, kui ajakirjandus tema sõnu moonutab. «Ta ei reageeri pealiskaudselt või otsekohe,» rääkis pressiesindaja. «Ta on väga kannatlik ja valmis teised ära kuulama – igaüks võib oma mõtteid väljendada.»
Ka ajalehe The National Catholic Reporter kolumnist John Allen nentis, et üheks viimase saja aasta juhtivaks teoloogiks peetaval Benedictusel on kalduvus mõelda pigem sajandite, kui homsete lehepealkirjade kategooriates. Ning Alleni hinnangul just seetõttu rääkiski kirikupea süütute vere valamisest üldisemalt kui ainult Kolmanda Reichi ajal juutidega juhtunu kontekstis.
Samas polnud ühtselt heakskiitvad reaktsioonid ka tema eelkäija Johannes Paulus II Püha Maa reisile. Kui tema 2000. aastal Yad Vashemi külastas ja palus juutidelt vabandust kõige selle halva eest, mida katoliiklased neile on sajandite jooksul teinud, leidsid mõned Iisraelis, et vabanduse palumine ei läinud piisavalt kaugele – näiteks ei maininud ta Vatikani vaikimist holokausti ajal, meenutas Briti uudistevõrk BBC.
Mõningate ajaloolaste hinnangul hoidis Vatikan end omal ajal Kolmanda Reichi kritiseerimises aga tagasi selleks, et kaitsta juudi verd katoliiklasi – inimesi, kes natside silmis olid juudid, kuid juudikogukonnale võõrad, keda nood enam päästa ei püüdnud.
Üks selliseid natside ohvreid oli Edith Stein ehk Püha Risti Teresa Benedicta. Ta sündis Saksa juutide peres, kuid ütles teismelisena judaismist lahti ja hakkas ateistiks. 30. eluaastate alguses jõudis Martin Heideggeri kaastöötajast filosoofiadoktor Stein katoliku usuni, kümnend hiljem sai temast karmeliidi nunn. Sama teed järgis ka tema õde Rosa. Natsiohu kasvades viis ordu nad üle Hollandi kloostrisse.
1942. aasta 20. juunil aga laskis Hollandi Piiskoppide Konverents kõigis selle maa katoliku kirikutes ette lugeda avalduse, kus mõisteti natside tegevus hukka.
Kuus päeva hiljem alustasid natsid kättemaksuoperatsiooni, mille ohvriks langesid katoliku usku üle läinud juudid. Edith ja Rosa Stein hukati Auschwitzi gaasikambris 1942. aasta 9. augustil.
Lisaks juudi päritolu inimestele hukkasid natsid kaks miljonit Poola tavakatoliiklast ja ligi viiendiku selle riigi preestritest.
Peale Steini on natsilaagrites märtrisurma surnutest pühakuks kuulutatud ka hollandi karmeliit Titus Brandsma ja poola frantsiskaan Maximilian Kolbe. Mõlemad sattusid Reichi hambusse seetõttu, et võtsid sõna antisemitismi vastu.
Paavsti visiit Pühale Maale kestab reedeni.