Hiina väljendas täna resoluutset vastuseisu Põhja-Korea tuumakatsetusele ning kutsus pikaaegset liitlast lõpetama aktsioone, mis süvendavad pingeid selle tuumaprogrammi ümber.
Hiina reageeris teravalt Põhja-Korea tuumakatsetusele
25. mai 2009, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Korea Rahvademokraatlik Vabariik on jälle katsetanud tuumaseadeldist hoolimata rahvusvahelise kogukonna ühisest vastuseisust,» tõdetakse Pekingi ametlikus avalduses, milles kasutatakse Põhja-Korea ametlikku nime, vahendas AFP.
Hiina välisministeeriumi avalduses nõuti jõuliselt, et Põhja-Korea täidaks oma lubadusi tuumarelvast loobumiseks ning lõpetaks olukorda halvendava tegevuse. Samuti nõuti suletud riigilt naasmist kuuepoolsetele kõnelustele, mis vahelduva eduga toimuvad 2003. aastast alates.
Peking võõrustab neid läbirääkimisi suletud riigiga Lõuna-Korea, Jaapani, Venemaa ja USA osalusel.
«Korea poolsaarel rahu ja stabiilsuse hoidmine vastav kõigi seotud osapoolte huvidele,» tõdetakse avalduses, kus kutsuti kõiki pooli vastama «rahulikult ja sobival moel» ning pürgima probleemide lahendamise suunas «konsultatsioonide ja dialoogi» abil.
Pyongyang teatas täna ametliku meedia vahendusel, et on edukalt läbi viinud oma ajaloo teise tuumarelvakatsetuse, mis oli palju tugevam kui esimene 2006. aasta sügisel. Lõuna-Korea meedias teatati hiljem, et naaberriigis tulistati välja ka kolm lühimaaraketti. Seda kinnitas hiljem Lõuna-Korea relvajõudude peastaap.
USA president Barack Obama ja teised lääneriikide juhid nimetasid seda ohuks regioonile ja kogu maailmale ning hoiatasid Pyongyangi vastumeetmete eest. Vene välisministeeriumi avalduses tõdeti samuti, et Põhja-Korea provotseeris katsetusega pingeid regioonis ning on ähvarduseks rahule.
ÜRO Julgeolekunõukogu hakkab New Yorgis asja arutama juba täna.
Hiina analüütikud ennustasid aga Reutersi andmetel, et ehkki tuumakatsetus ajab Pekingi vihale, pole tõenäoline, et seal toetataks jõuliste sanktsioonide kehtestamist uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga. Selle asemel üritatakse ilmselt teha kõik, et hoida käigus kuuepoolseid läbirääkimisi. Eelmisel kuul lahkus Põhja-Korea kõnelustelt, kui ÜRO karmistas sanktsioone tookordse raketikatsetuse pärast.
Pekingi surve oma lähimale poliitilisele liitlasele on tavaliselt ettevaatlik, kuna seejuures kardetakse naabri olukorda liigselt destabiliseerida, mis võiks põhjustada suure põgenikevoolu üle piiri Hiina aladele. Minevikus on siiski kasutatud ka teravamat tooni ning 2006. aasta tuumakatsetuse järel Pyongyangile saadetud sõnum oli võrreldav tänasega.