Taani rahvusmuuseumi töötajad tutvustasid eile viikingiaegset aaret, mis oli maetud maha umbes 990. aastal.
Kaks venda leidsid Taanist haruldase viikingiaegse aarde
17. mai 2013, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogiline väljakaevamine tõi esile 265 eset, mille seas oli 60 haruldast münti. Osal müntidel on kuningas Harald Sinihamba tunnused, vahendas Politiken.dk.
Aarde leidsid Põhja-Taanist Strandbyst asuvalt põllult vennad Michael (16) ja Peter Stokbro Larsen (21). Noorem vend käis mullu septembris põllu metalliotsijaga üle ja nii nad aarde jälile saidki.
Rahvusmuuseumi esindaja Jens Christian Moesgaard rääkis uudisteagentuurile AP, et müntidel on selgelt näha risti, mis oli Harald Sinihamba tunnuseks. Oletuste järgi viis kuningas ristiusu nii Taani kui Norrasse.
«Ühelgi teisel inimesel ei olnud nii palju hõbedat. Tegemist oli mingi suurmehega või kellegagi, kel olid head sidemed muu maailmaga. Seal on Inglise, Saksa ja Araabia münte,» jutustas Peter Stokbro Larsen Politikenile varanduse esialgse omaniku kohta.
Moesgaardi sõnul leiti viikingiaegseid münte viimati 1939. aastal. Tema hinnangul on tegemist «ühe tähtsa tükikesega ajaloo mosaiigist».
Lisaks müntidele sisaldas aare mu hulgas ka ehteid, nagu näiteks piksejumal Thori vasarat kujutav ripats.
Vendade leid on rahvusmuuseumis väljas Strandby aarde nime all.