Kreeklaste pahameeleks hakkab varsti keset Makedoonia pealinna Skopjet kõrguma hirmkallis Aleksander Suure ratsamonument.
Makedoonia kõrge ja kallis monument ärritab Kreekat
10. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaene Balkani riik, mille elanikkonnast umbes 40 protsenti on töötud, käib oma samba eest välja 7,5 miljoni euro (üle 117 miljoni krooni) suuruse summa. Selle raha eest saavad nemad Eesti peagi avatavast võidusambast kaks meetrit madalama ehk siis 22 meetri kõrguse monumendi.
«Tööd on lõpufaasis,» ütles Centari piirkonna juht Vladimir Todorovic uudisteagentuurile AFP. Hiidskulptuuri paigaldamine algab tänavu septembris, valmis peaks see olema aastaks 2012.
Makedoonia skulptori Valentina Stevanovska kujundatud monument hakkab seisma mosaiikalusel purskkaevu kõrval. Seda ümbritsevad neli pronksist lõvi ja kaheksa kolme meetri kõrgust sõdurit, kellest üks on Makedoonia kuningas Philippos II.
Kreeklaste viha
Lisaks makedoonlaste rahvusliku uhkuse toitmisele ärritab peagi oma käe üle Skopje sirutav marmor-Aleksander täie raha eest ka naaberriiki Kreekat.
Siiani oma samanimelisele maakonnale viidates Makedooniale riigi nime keelav ja neid rahvusvahelisel areenil nimekuju FYROM (ingliskeelne lühend sõnaühendist Former Yugoslav Republic of Macedonia) kasutama sundiv Kreeka on ka veendunud, et 300 aastat enne Kristuse sündi Pärsia vallutanud Aleksander on siiski nende rahvuskangelane.
Et fyromlased aga tahavad edaspidigi olla tuntud makedoonlastena ja uhkustada tänapäeva Kreeka aladele jäävas Pellas sündinud Aleksander Suurega, on Kreeka suurorganisatsioonidesse kuuluva maana pannud kinni Makedoonia tee nii NATOsse kui Euroopa Liitu.
Todorovici teatel on aga just Kreekaga ummikusse jooksnud kõnelused hea põhjus, miks Aleksander Suure monument püsti panna. «Kui sellised läbirääkimised kestavad kaks aastat igasuguste järeleandmisteta Kreeka poolelt, siis võib-olla on valitsuse otsus ehitada neid ärritav monument hea mõte,» arvas Todorovic.
Makedoonia valitsus otsustas kalli kuju püstitamist toetada aastal 2007, kui nad ka Skopje lennujaamale Aleksander Suure nime andsid.
Kreeka välisministeerium kommenteeris Skopjesse monumentaalse kunstiteose püstitamist samuti ootuspärase avaldusega. «Meie käsutuses oleva info kohaselt on selle kuju suurus, kõrgus ja hind pöördvõrdeliselt proportsionaalne ajaloolise tõega,» teatas nende pressiesindaja George Koumotsakos AFP-le.
Lahendamata nimetüli
Et kuju osad tehakse valmis Firenzes, on praegu õhus ka küsimus, kuidas see Itaaliast Makedooniasse toimetatakse. Arvatakse, et kreeklased sellist nende jaoks ajalooliselt solvavat kunstiteost läbi Thessaloniki sadama transportida ei luba. Teekond läbi Albaania oleks aga pikk ja vaevarikas.
Kreeka-Makedoonia nimetüli on kestnud juba 18 aastat. Selle lahendamise on enda hooleks võtnud ÜRO.
Viimati muutusid need kõnelused aktiivsemaks mullu kevadel NATO Bukaresti tippkohtumise eelõhtul, kui Skopje ja Ateena esindajad veetsid vaieldes pikki öötunde.
Kuigi makedoonlased olid tol hetkel valmis üsna suurteks järeleandmisteks, jäid kreeklased aga paindumatuks, mistap NATO saigi Balkani kolmikust vastu võtta vaid Horvaatia ja Albaania, mis siis et Skopje militaarpoliitilised saavutused küündisid vaieldamatult üle Tirana taseme.
Lisaks kreeklastele seavad Makedoonia rahvusliku identiteedi kahtluse alla mõned teisedki nende naabruskandi riigid. Serbia õigeusu kirik ei tunnista Makedoonia õigeusu kiriku autonoomiat. Bulgaaria jällegi arvab, et makedoonia keel on tegelikult bulgaaria keel ja rahvas bulgaarlased.