Briti parlament hääletab neljapäeval või ööl vastu reedet selle üle, milline peaks olema Londoni vastus keemiarelvade kasutamisele Süürias; opositsiooni tugeva vastuseisu tõttu tuleb sõjalise sekkumise heakskiitmiseks läbida veel üks hääletusvoor.
Briti parlament hääletab sõjalise sekkumise üle Süürias
29. august 2013, 23:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister David Cameron ütles parlamendiliikmetele, et Suurbritannia ei saa «viimase sajandi ühe kõige võikama keemiarelva kasutamise valguses» istuda käed rüpes.
Cameroni sõnul on ta veendunud, et eelmisel nädalal pealinna Damaskuse lähedal sadade inimeste elu nõudnud keemiarünnaku korraldas valitsus, kuid puudub «100-protsendiline kindlus» ja parlamendiliikmed peavad «andma oma hinnangu».
Cameron kinnitas, et sõjaliste löökidega Süüria valitsuse keemiarünnakuvõimet vähendades «ei valita Süüria konfliktis poolt».
Kolmapäeva õhtul oli valitsus sunnitud möönma, et liigset kiirustamist pelgavate seadusandjate tugeva surve tõttu ei saa Suurbritannia osaleda õhulöökides Süüriale enne, kui on valminud ÜRO relvaekspertide aruanne läinudnädalase väidetava keemiarelvarünnaku kohta Damaskuse lähistel.
Samal ajal saatis Suurbritannia neljapäeval «kaitsemeetmena» oma Küprose baasi Akrotiris kuus hävituslennukit Typhoon, mis kaitseministeeriumi teatel otseses sõjategevuses ei osale.
Opositsioonilise Tööpartei juht Ed Miliband oli varem küll väljendanud tingimuslikku toetust peaminister David Cameroni valitsuse kavale Süüriat rünnata, kuid muutis kolmapäeval kabineti väga suureks meelehärmiks oma seisukohta.
Nüüd nõuavad leiboristid Süüria režiimi keemiarelvade kasutamise kohta «veenvaid asitõendeid» ning valitsus on olnud sunnitud taandama neljapäevase hääletuse vaid põhimõttelisele küsimusele sellest, kas valitsus võib sõjaliselt sekkuda või mitte. Eelnõu kohaselt saab lõplik hääletus aset leida alles pärast ÜRO inspektorite aruannet.
Opositsiooniliider Miliband üritab aga omalt poolt läbi suruda eelnõumuudatust, mis nõuaks suuremat rolli ÜRO-le enne igasuguse sõjalise sekkumise lubamist. See, kas opositsioon valitsust muudatuse tagasilükkamise korral toetab, ei ole teada.
«Minu jaoks on selge, et otsus, mille alamkoda peaks sõjaliste meetmete rakendamise kohta langetama, on väga raske, ja ma ei arva, et niisuguse otsuse võiks teha kunstlikult tekitatud ajakava järgi, samal ajal kui alamkoda ei ole tänaseks veel isegi näinud ÜRO relvainspektorite kogutud asitõendeid,» lausus Miliband.
«Olen kindlalt otsustanud õppida minevikust, sealhulgas Iraagist, ja me ei saa lubada, et alamkojal palutakse kirjutada peaministrile blankoveksel sõjalisteks operatsioonideks,» lisas leiboristide juht.
Kuna parlament peab nüüd Suurbritannia sekkumise üle korraldama teise hääletuse, mis võib lükkuda isegi järgmise nädala algusesse, siis on võimalik, et USA annab õhulöögi Süüriale ilma oma peamise sõjalise liitlaseta.
Peaminister kutsus parlamendi suvepuhkuselt tagasi, et veenda rahvaesindajaid vajaduses Assadi režiimi karistada. Cameroni hinnangul aitaksid õhulöögid Süüriale ennetada järgmisi keemiarünnakuid ega tõmbaks Londonit sügavamale konflikti keerisesse.
Üha enam parlamendiliikmeid, kelle sekka kuuluvad ka mõned Cameroni konservatiividest erakonnakaaslased, tõrgub aga valitsuse plaanidele alla kirjutamast, peljates Iraagi stsenaariumi kordumist.
2003. aastal andis parlament peaminister Tony Blairile mandaadi ühineda USA rünnakuga Iraagile, kus leidus väidetavalt massihävitusrelvi. Suurbritannia veetis Iraagi sõjas aastaid, kuid väidetavaid relvi ei leitudki.