Võib-olla just tolsamal ammusel popipäeval, kui mina algkoolipoisina Hirvepargis parajasti puude otsas turnisin, pandi Kevade tänava koolimaja uks abiturient Rolf Uusväli järel kinni. Üks meist ei viitsinud õppida, aga veeti ikkagi lõpuni välja, teine viitsinuks õppida, aga teda ei lastud.
Ei lastud seepärast, et ta pidas orelimängu ja Bachi ülemaks ilmlikust tulemusest. Toona, sõjajärgsetel aastatel, ei lubatud ühel kuuendikul maailmast kumbagi.
Seda võimsam oli seejärel Rolfi stuudium 1950ndatel professor Hugo Lepnurme juures. See sarnanes individuaalõppe poolest väga barokiaegsete muusikute küpsetamisega. Nõnda muide ka aja väärtustamises ei raisatud aega nende võõrõpetuste peale, lugemus põhines vabal valikul, kuulamus rohkel heal muusikal.
Oreli sisse minek
Sestap, kui ta lõpuks jaanuaris 1959, 29-aastasena Estonia kontserdisaalis oma esimese täiskava tegi, kujunes etteaste sündmuseks ning Rolf Uusväli nimi tõusis korrapealt oma suure õpetaja kõrvale. Nii jäi neljaks aastakümneks ja ulatunuks kaugemale Euroopassegi, kui vaid piirid avanenuks varem.
Kust ma seda kõike tean? Ei lugenud siit-sealt kokku. Ise nägin ja kuulsin. Ka mainitud Hirvepargi Tarzanit oli muusikapisik naksanud. Ühel 1957. aasta ilusal sügishommikul järgnes ta Toomkirikust kostvatele helidele, läks tasahilju koorirõdu trepist üles ja jäi orelikapi nurga tagant keskendunud mängumeest seirama.
Siis me Rolfiga tutvusimegi, minust sai talle lehekeeraja ning registrite vahetaja, küll aga mitte õpilane.
Nii astusin ma piltlikult öeldes oreli manu, mitte sisse. Kuid mingi mõistmine jäi ajapikku külge. Tema ja paljude teiste organistide esitusi kõrvutanuna tohin ehk kinnitada, et Rolf Uusväli valdas ideaalset mängutehnikat.
Uhkeldamata väitis ta, et ei pruugi kolm nädalat klaviatuuri puudutada, sõrm jookseb ikka ludinal (samas väitis ka, et kui kodus üldse toolile istub, siis mitte laua, vaid klaveri taha).
Stiilitundmises ja registri kasutuses, samuti vormitajult oli ta ületamatu, kavade koostamisel ühtaegu leidlik, loogiline ja sisukas.
Palju on kiidetud Uusväli tempo- ja rütmikindlust, baroki osas oligi see ta enda väljenduse kohaselt «absolüüt», kuid romantikute ja vaba rütmikoega oopuste puhul võis vahel siiski juhtuda ka mõni eksimus.
Aga siis oli see pillimeestele «sündmuseks», nagu Poulenci orelikontserdi salvestusel, mille peale üllatunud Neeme Järvi lõi ehtsas kahjurõõmus käsi kokku sedavõrd ootamatu tundus üks Rolfi aps! Ikkagi inimene, mitte imemasin.
Rolf inimesena
Inimesena oli Rolf vahva, seda ka oma spontaansuses. Ägestuda võis vahel tühjast-tähjast ja kärgatas siis nii, et ilm must (kord nähtud teda koguni, rusikad püsti, üht noort organisti ümber Estonia taga ajamas ju polnud too tema hoolealuse pilli suhtes olnud küllalt peenetundeline). Järgmisel päeval, märgates teise tusameelt, tavaliselt naeris, kui taipas põhjust: kas see siis nii kole oli või et kas teda siis ei teata või?
Naerda talle meeldis, pealegi pööraselt valjult. Seda koges ka Eesti Raadio muusikatoimetus 19591973, mil Uusväli pani seal kokku lääne muusika programme. Meelde ongi Rolf hääleliselt jäänud just kas nasaalses fortes või pianos, viimase peale tõsinedes millegipärast siis, kui kellelegi midagi usalduslikult sisendada püüdis.
Raadiotöö meeldis ja sobis talle, ent kui toimetuse ülemuseks seati üks üldtunnustatud karjääriparteilane, lõi Rolf ukse enda järel kinni.
Kui omal ajal oli teisele poole kooliust jäänud küpsustunnistus, siis selle ukse taha, täpsemalt fonoteeki, jäi sadu ja sadu Uusväli sisse mängitud helilinte.
Arvan, et rohkem kui kellelgi teisel. (Ei räägi seejuures LPdest, kaasa arvatud sarjast «Eesti orelid», kus 33 plaadist tervenisti 27 on tehtud temaga.)
Niisiis asub Eesti Raadios varamu, mille viimiseks kodudesse kuluks meie tingimusis hulk aastaid, kuid algus on tehtud: Rolfi õe Els Himma käivitamisel ja vedamisel on kohe ilmumas CD Bachi orelimissaga.
Orelikunstnik Rolf Uusväli
15.10.193011.06.2005
Muusikas põhiliselt iseõppija, oli 1950ndatel Hugo Lepnurme õpilane.
1960ndatel oli esimeste hulgas terves Nõukogude Liidus, kes esitas ja salvestas klassika kõrval ka nüüdisheliloojate uue helikeelega oreliteoseid.
19591973 töötas Eesti Raadios muusikatoimetajana.
Kirikutes alustas esinemist 1954. aastal, esimene iseseisev kontsert Estonia kontserdisaalis toimus 1959. aastal.
Alates 1960. aastate algusest käis raadiotöö kõrvalt sageli kontsertreisidel Nõukogude Liidus. Oli väga kõrgelt hinnatud interpreet.
Salvestas enam kui 40 kauamängivat plaati orelimuusikaga, neist 27 sarjas «Eesti orelid» (ajavahemikus 19741991).
19851990 oli tegev Eesti Restaureerimisvalitsuse Rakvere orelitöökojas.
Uus plaat
Rolf Uusväli
Johann Sebastian Bach. «Orelimissa» («Klavierübung III») aastast 1739
Plaadi esitlus toimub 8. juunil, müüki jõuab juunikuu jooksul.