Tänavuse Nobeli meditsiinipreemia laureaatideks on kolm USA teadlast, kelle töö on aidanud täiendada teadmisi nii inimese vananemisest kui ka mitmetest haigustest.
Nobeli-ralli algas ameeriklaste võiduga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduspreemiaid jagava komitee teatel lahendas kolmik olulise probleemi bioloogias – kuidas kromosoome ehk DNAd sisaldavaid struktuure raku jagunemisel täielikult kopeeritakse ja kaitstakse.
«Nobeli laureaadid näitasid, et lahendus on kromosoomide otstes – telomeerides – ja ensüümis, mis neid toodab – telomeraasis,» seisab Nobeli komitee pressiteates.
Telomeere võrreldakse tihti kingapaelte plastotsadega, kirjeldas uudisteagentuur AP teadlaste avastust. Nende osa raku elus on äärmiselt oluline – kui telomeerid kuluvad, siis rakk vananeb, kui mitte, püsib see noorena.
See, kuidas telomeerid täpselt rakke kaitsevad, oli teadlastele pikka aega mõistatus. Blackburn ja Szostak avastasid telomeeri 1980. aastate alguses. Kraadiõppur Greider ja tema juhendaja Blackburn tegid hiljem koos kindlaks ka telomeraasi ehk ensüümi, mis telomeere ehitab.
Just selle aasta Nobeli laureaatide avastused viisid näiteks uuringuteni, mis tõestavad, et vähirakud kasutavad telomeraasi oma pidurdamatu kasvu hoidmiseks – need on üliaktiivse telomeraasiga rakud. Teadlased uurivad praegu näiteks, kas ensüümi blokeerivad rohud aitaksid vähiga võidelda. Lisaks usuvad teadlased, et seesama DNA kulumine, mida telomeraas takistab, mängib rolli mitme haiguse puhul.
Blackburn, Greider ja Szostak töötavad kõik Ameerika Ühendriikides, ehkki Blackburn on sündinud Austraalias ja Szostak Suurbritannias. Esimest korda on meditsiinipreemia laureaatide hulgas korraga kaks naist.
Johns Hopkinsi ülikooli molekulaarbioloogia ja geneetika professor Greider sai oma suurvõidust teada kell viis hommikul ning oli väga üllatunud. «Inimesed võivad ennustada, kes võidab, kuid keegi ei oota seda tegelikult,» ütles ta ning lisas, et see on nagu Monty Pythoni sketš «Keegi ei oota Hispaania inkvisitsiooni».
Massachusettsi keskhaiglas geneetikaprofessorina töötava Szostaki sõnul ei teadnud nad oma tööd alustades, millist rolli nende uuringud lõpuks mängivad. «DNA molekulide kaitsmine on väga tähtis ja mängib olulist rolli nii vähi- kui ka vananemisuuringutel,» kommenteeris Szostak.
Pärast telomeeridega seotud avastusi uskus osa teadlasi, et kromosoomide kulumine seletabki vananemisprotsessi, kuid see on osutunud arvatust keerukamaks, seisab Nobeli komitee pressiteates.
Kolmele teadlasele antud preemia suurus on kümme miljonit Rootsi krooni (15,2 miljonit krooni). Kuningas Carl XVI Gustaf annab selle ametlikult üle 10. detsembril.
Nobeli preemiad
• Eile avalikustati meditsiinipreemia saajad, täna selguvad füüsikapreemia laureaadid.
• Homme teatatakse keemiaauhinna, neljapäeval kirjanduspreemia ja reedel rahupreemia saajad.
• 1968. aastal Rootsi panga poolt Alfred Nobeli mälestuseks loodud majandusteaduste preemia laureaat tehakse teatavaks esmaspäeval, 12. oktoobril.
Allikas: nobelprize.org