Kirjanduse sihtkapitali nominendid selgunud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali patroon on poetess Doris Kareva.
Festivali patroon on poetess Doris Kareva. Foto: Peeter Langovits

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital kuulutas välja kandidaadid aastapreemiale 2007. aastal ilmunud loomingu eest. Nominendid nimetati seitsmes kategoorias: luule, proosa, draama, lastekirjandus, esseistika, tõlge eesti keelde ja tõlge eesti keelest.

Luule aastapreemiale pürivad: Maarja Kangro «Tule mu koopasse mateeria», Kivisildniku «Sumo», Aare Pilve «Näoline», Andra Teede «Saage üle», Doris Kareva «Lõige» ja Chalice’i laulutekstid plaadil «Taevas ja perse».

Draama vallas kandideerivad Andrus Kivirähki «Voldemar», Mart Kivastiku näidendid «Sõdur», «Kangelane» ja «Eesti asi», Henrik Toompere «Kommunisti surm», Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semperi, trupi ja Eero Epneri «Ð“ЭП. Garjatšije estonskije parni» ning Heidi Sarapuu draamatekstid raamatus «Variuse lood».

Proosas hindas žürii enim Mehis Heinsaare «Rändaja õnne», Andrus Kivirähki menukit «Mees, kes teadis ussisõnu», Jaan Kaplinski romaani «Seesama jõgi», Toomas Vindi triloogia viimast osa «Mäluauguga naine» ja Valentine Nõlvaku mälestusi «Ellujääja».

Lastekirjandus tõi kuus võitjakandidaati: Triinu Ojari «Suur must koer. Suur must pini», Ilmar Trulli «Järvevaht ja joogivesi», Ilmar Tomuski «Tere, Volli!», Jaanus Vaiksoo «Onu Heino eksis ära», Aidi Valliku «Mis sinuga juhtus, Ann?» ja Aino Perviku «Suleline, Puhuja ja must munk».

Esseistikast tõsteti esile: Vaapo Vaheri «Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest», Aivar Kulli «Oskar Luts», Enn Soosaare «Isa ja aeg» ja Tõnu Õnnepalu «Flandria päevik».

Õnnestunuimad eestindused aastal 2007 on žürii hinnangul: Ly Seppeli tõlgitud Orhan Pamuki «Lumi» ja Eeva-Liisa Manneri «Hüüd tuulde», Igor Kotjuhi ja Aare Pilve tõlkes Igor Kotjuhi «Teises keeles», Ülev Aaloe eestindatud Kjell Westö «Lang» ja Ingmar Bergmani «Lärmab ja veiderdab» ning kolm Piret Saluri tõlget: Pentti Saarikoski «On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevik», Raija Siekkineni «See oli siin» ja Elina Hirvoneni «Et tema mäletaks sedasama».

Parimale tõlkele eesti keelest kandideerivad: Ilmar Lehtpere (Kristiina Ehini luulekogumikud «Noorkuuhommik. New moon morning» ja «The drums of silence»), Jüri Talvet ja H. L. Hix (Juhan Liiv, «Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better»), Enel Melberg (Marie Under «Gnistor i askan», Helga Nõu «Ode till en skjuten räv», Jaan Kross «På stället flyg», Betti Alver «Historien om den vita kråkan» ja Hella Wuolijoki «Sången om kriget»), Peeter Puide (Doris Kareva «Tidens gestalt», Kalju Kruusa «Mötesvis», Jürgen Rooste «Presidenten bor nånstans i närheten», fs «2007») ning Irja Grönholm («Jahrbuch estnischer Literatur – 2007», Hempen Verlag).

Laureaadid pärjatakse traditsiooniliselt emakeelepäeval ja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. (PM)

Raamatuauhind

Žürii koosseis: Sirje Olesk (esimees), Mart Velsker, Rutt Hinrikus, Eva Koff ja Mart Juur.

Laureaadid pärjatakse 14. märtsil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles