Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased avastasid, et hirmu ja ärevushäirete tekkes on oluline roll ühel geenil.
TÜ teadlased avastasid hirmu seose geeniga
22. november 2009, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõnulseletamatu hirm näiteks lendamise, bussisõidu või isegi kõne pidamise ees võib tulevikus olla ravitav. Hiirte peal katsetades on Tartu Ülikooli teadlased jõudnud arusaamiseni, et selleks tuleb tööd teha volframiini geeni kallal, vahendas
«Aktuaalset kaamerat».
Füsioloogilise genoomika uurimisgrupp eesotsas professor Sulev Kõksi ning doktor Anton Terasmaaga avastasid viie aasta eest rottide hirmu uurides muutused nende volframiini geenis.
Ilma selle geenita hiiri tootes on nad saanud teada, et selle geenita hiired on tõenäoliselt kuulmispuudega - nad on arglikud ja väga halvasti uue keskkonnaga kohastuvad.