Eestist valitud europarlamendi saadik Kristiina Ojuland avaldas täna pärast liidu uue välisministri Catherine Ashtoni esimest kuulamist arvamust, et paruness Ashton eelistab ettevaatlikku diplomaatiat ning jätab initsiatiivi liikmesriikide valitsustele.
Saadikud pidasid positiivseks seda, et Ashton oli juba teisel päeval peale ametisse nimetamist parlamendi ees, kuid üldine foon uue välisministri puhul jäi suhteliselt kriitiliseks, vahendas Ojulandi pressiesindaja.
«Mulle jäi mulje, et ta ei julge ise initsiatiivi Euroopa Liidu välispoliitkas üles näidata ning jääb pigem ootama, mida liikmesriikide valitsused talle ütlevad,» arvas Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland.
Mitmed saadikud heitsid Ashtonile ette tema välispoliitilise kompetentsi ja kogemuse puudumist ning küsisid otse, et kas ka Ashton ise ei arva, et ei ole ikka õige koha peal.
Samuti tekkisid küsimused Ashtoni tõlgendustest Lissaboni lepingu osas.
Selget seisukohta ei saadud ühtse energiapoliitika kohta. Imestust tekitas Ashtoni arvamus, et seni ELi välispoliitikas murettekitanud liikmesriikide kahepoolsed suhted kolmandate riikidega lisavat tema loodavale uuele välisteenistusele lisaväärtust.
Palju küsimusi esitati seoses Euroopa Liidu ja Venemaa suhetega.
«Küsimusele mille ma talle esitasin, et kas ta kavatseb nõuda Venemaalt Gruusia okupeeritud aladele vähemalt Euroopa Liidu vaatlejate sisenemise lubamist, jäi põhimõtteliselt vastuseta. Eriti jäi kõrva see, et uus Euroopa Liidu välisminister eelistab ettevaatlikku diplomaatiat.
Euroopa liberaalides tekitasid Ashtoni vastused vastakaid tundeid. Jääb üle vaid loota, et eks aja jooksul muutuvad seisukohad selgemaks,» kinnitas Ojuland.
Ashtoni ametiaeg peaks kestma 5 aastat.