Kuigi maailma riigid käivitasid suure rahvusvahelise pääste- ja humanitaarabioperatsiooni Haiti maavärina ohvrite abistamiseks, jõuab abi kannatanuteni visalt.
Abi Haiti maavärinaohvriteni jõuab visalt
Esialgsetel andmetel hukkus Haiti pealinna Port-au-Prince´i ja selle ümbrust tabanud maavärinas hinnanguliselt 50 000 inimest. ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA) teatel on umbes 300 000 inimest peavarjuta, kokku mõjutas seitsmemagnituudine salakaval looduskatastroof 3,5 miljoni inimese elu, vahendas AFP.
OCHA teatel on iga kümnes hoone Port-au-Prince´is purunenud ning üle pealinna lennanud ÜRO missiooni kinnitusel on mõned linnaosad peaaegu 50-protsendiliselt purunenud.
Lootus ellujäänuid leida on andnud uut energiat päästjatele, kelle ülesandeks on tuua varemetest välja tuhandeid sinna oma elu jätnud ohvrid, kuid üksikud imelised pääsemislood ei suuda leevendada saareelanike traagikat.
ÜRO teatel küündis eilseks eraldatud abiraha 270 miljoni dollarini (3 miljardit krooni), umbes 20 riigi päästjad on saabunud katastroofipiirkonda, kuid purunenud infrastruktuuri tõttu on päästjad abivajajateni jõudmist nimetanud logistiliseks õudusunenäoks.
Transpordilennukitega saabunud abisaadetisi on raske üle linna laiali vedada, sest selleks pole veokeid. Paljud Haiti lennuväljale saabuvad lennukid peavad mujal tankimiseks maanduma, sest üherealisele lennujaamale ei mahu rohkem õhusõidukeid.
Peamine sadam ei saa aga suuri aluseid vastu võtta, kuna dokk sai maavärinas tugevalt purustada. Ühendriigid saatsid piirkonda 19 helikopteriga lennukikandja, mis toimiks «ujuva lennuväljana».
BBC korrespondendi teatel sureb Port-au-Prince´i tänavatel hulgaliselt traumeeritud ellujäänuid, kes pidid juba kolmanda öö ilma puhta vee, söögi, arstimite ja peavarjuta rusudeks muutunud tondilinna tänavatel veetma.
«Me kuuleme raadiost, et maailmast saabuvad päästemeeskonnad, kuid keegi ei tule,» lausus üks ellujäänu Jean-Baptiste Lafontin Wilfried BBC-le.
Ajakirja Time fotograafi kinnitusel püstitasid närvilised ja vihased haitilased teedele koguni surnukehadest barjääre, samuti jätkub linnas rüüstamine.
Ka Brasiilia juhitavate ÜRO rahuvägede esindaja David Wimhurst möönis, et abi viibimine tekitab kannatanutes pahameelt. «Kahjuks muutuvad nad üha vihasemaks ja kärsitumaks.»
«Need inimesed on kaotanud kõik, neil pole midagi,» kommenteeris Renelde Lamarque, kelle sõnul paluvad kannatanud ajakirjanike käest toitu ja puhast vett, vahendas Reuters.
Euroopa Liidu riikide esindajad lubasid aga esmaspäeval koguneda Brüsselisse, kus ühenduse kõrge välispoliitika eesistuja algatusel toimub välisasjade nõukogu erakorraline kohtumine, mille käigus soovitakse kokku leppida Haitile abi andmise strateegias.