Abi Haiti maavärinaohvriteni jõuab visalt

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haitilased pole rahul abi viibimisega.
Haitilased pole rahul abi viibimisega. Foto: Reuters / Scanpix

Kuigi maailma riigid käivitasid suure rahvusvahelise pääste- ja humanitaarabioperatsiooni Haiti maavärina ohvrite abistamiseks, jõuab abi kannatanuteni visalt.


Esialgsetel andmetel hukkus Haiti pealinna Port-au-Prince´i ja selle ümbrust tabanud maavärinas hinnanguliselt 50 000 inimest. ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA) teatel on umbes 300 000 inimest peavarjuta, kokku mõjutas seitsmemagnituudine salakaval looduskatastroof 3,5 miljoni inimese elu, vahendas AFP.

OCHA teatel on iga kümnes hoone Port-au-Prince´is purunenud ning üle pealinna lennanud ÜRO missiooni kinnitusel on mõned linnaosad peaaegu 50-protsendiliselt purunenud.

Lootus ellujäänuid leida on andnud uut energiat päästjatele, kelle ülesandeks on tuua varemetest välja tuhandeid sinna oma elu jätnud ohvrid, kuid üksikud imelised pääsemislood ei suuda leevendada saareelanike traagikat.

ÜRO teatel küündis eilseks eraldatud abiraha 270 miljoni dollarini (3 miljardit krooni), umbes 20 riigi päästjad on saabunud katastroofipiirkonda, kuid purunenud infrastruktuuri tõttu on päästjad abivajajateni jõudmist nimetanud logistiliseks õudusunenäoks.

Transpordilennukitega saabunud abisaadetisi on raske üle linna laiali vedada, sest selleks pole veokeid. Paljud Haiti lennuväljale saabuvad lennukid peavad mujal tankimiseks maanduma, sest üherealisele lennujaamale ei mahu rohkem õhusõidukeid.

Peamine sadam ei saa aga suuri aluseid vastu võtta, kuna dokk sai maavärinas tugevalt purustada. Ühendriigid saatsid piirkonda 19 helikopteriga lennukikandja, mis toimiks «ujuva lennuväljana».

BBC korrespondendi teatel sureb Port-au-Prince´i tänavatel hulgaliselt traumeeritud ellujäänuid, kes pidid juba kolmanda öö ilma puhta vee, söögi, arstimite ja peavarjuta rusudeks muutunud tondilinna tänavatel veetma.

«Me kuuleme raadiost, et maailmast saabuvad päästemeeskonnad, kuid keegi ei tule,» lausus üks ellujäänu Jean-Baptiste Lafontin Wilfried BBC-le.

Ajakirja Time fotograafi kinnitusel püstitasid närvilised ja vihased haitilased teedele koguni surnukehadest barjääre, samuti jätkub linnas rüüstamine.

Ka Brasiilia juhitavate ÜRO rahuvägede esindaja David Wimhurst möönis, et abi viibimine tekitab kannatanutes pahameelt. «Kahjuks muutuvad nad üha vihasemaks ja kärsitumaks.»

«Need inimesed on kaotanud kõik, neil pole midagi,» kommenteeris Renelde Lamarque, kelle sõnul paluvad kannatanud ajakirjanike käest toitu ja puhast vett, vahendas Reuters.

Euroopa Liidu riikide esindajad lubasid aga esmaspäeval koguneda Brüsselisse, kus ühenduse kõrge välispoliitika eesistuja algatusel toimub välisasjade nõukogu erakorraline kohtumine, mille käigus soovitakse kokku leppida Haitile abi andmise strateegias.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles