Enim inimelusid päästis liikluses turvavöö
18. jaanuar 2010, 19:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui möödunud 2009. liiklusaastal vähenes Eesti liikluses hukkunute arv paari aasta tagusega võrreldes ligi kaks korda, siis lahtise turvavööga sõitnud hukkunute arv langes üle kolme korra.
Üldse on viimase 62 aasta edukaim liiklusaasta ületanud suurimadki ootused, sest mullune esialgne tulemus - 100 hukkunut - on vähem, kui 1947. aastal, kui meie teedel liikus ligi sada korda vähem sõidukeid, teatas maanteeamet.
«Kuigi üldine liikluspilt on igati positiivne, ilmnevad esimesed ohumärgid olukorra võimalikust muutumisest halvenemise suunas,» ütles Maanteeameti nõunik Juhan Kaarpalu möödunud liiklusaastat kokku võttes.
Tema sõnul on üheks selliseks ohumärgiks näiteks jalakäijate üha sagedasem sattumine liiklusõnnetusse väljaspool sõiduteed - parklas, bensiinijaamas, õuealal, kergliiklusteel, teepeenral või kõnniteel. Taoliste õnnetuste osatähtsus, kus kannatada saanud jalakäija ei olnud õnnetuse hetkel otseselt sõiduteed ületamas, on kasvanud juba kolmandikuni kõigist jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetustest.
Sagenenud on ka jalgrattaõnnetused, seda eeskätt maapiirkondade keskealiste elanike hulgas, kes sattusid õnnetusse 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Jalgratas on sõiduvahend, millega liigeldakse aktiivselt pea aastaringselt - sagenevad õnnetused pimeda ajal, mistõttu on oluline, et rattal oleksid küljes vajalikud tuled ja helkurid. Sarnaselt 2008. aastaga oli ka mullu iga neljas, maapiirkondades koguni iga kolmas täisealine õnnetusse sattunud jalgrattur alkoholijoobes.
Üheks põhjuseks, miks autosõidul (ja üldse liikluses) hukkunute arv vähenes, on ilmselt turvavöö aktiivsem kasutamine. Kui veel 2007. aastal hukkus Eestis lahtise turvavööga sõites 94 autosolijat ja 2008. aastal 40, siis lõppenud aastal oli see arv 28. Kinnitatud turvavööga sõites hukkunute arvus samal ajal märkimisväärset muutust toimunud pole.
2003. aastal koostatud Rahvuslik Liiklusohutusprogramm nägi ette liikluses hukkunute arvu vähenemist 10 kuni 15 võrra aastas ning 2009. aastaks pidi hukkunute piirmäär olema 159. Samas iseloomustab liiklusohvrite arvu suur langus ka paljusid teisi riike nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui ka Aasias.
Lõppenud liiklusaasta oli edukam kui 1947. aasta, mil liikluses hukkunute arv tõusis esimest korda üle 100 ja sõidukite arv Eesti teedel küündis vaid sajandikuni praegusest tasemest. 200 piir ületati 1960. aastal ja 300 piir 1980. aastal ning edasi kasvas see arv aasta aastalt peaaegu pidevas tõusujoones. Kõige mustem meie liikluses oli 1991. aasta 491 hukkunuga, sellest ajast alates on hukkunute arv langenud.