Serbia presidendi kinnitusel lähevad riigi relvajõud juba järgmiseks aastaks täielikult üle kutselisele alusele ning kohustuslik ajateenistus kaob.
Serbia läheb üle kutsearmeele
13. veebruar 2010, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boris Tadić ütles täna armee ajalehes Odbrana avaldatud intervjuus, et täielikult kutselise armee loomiseni jõutakse 2011. aastaks, vahendas AFP.
Presidendi sõnul on avalikkusel õigus teada, kas noored mehed seisavad endiselt silmitsi sundvärbamisega.
Serbia relvajõudude ülemjuhataja volitustega riigipea kinnitas, et armee jätkab reforme majanduskriisist hoolimata, saavutamaks rahvusvahelisi standardeid.
Kohustusliku ajateenistuse ärakaotamine on üks põhiküsimusi riigis pärast Slobodan Miloševići võimult kukutamist selle aastatuhande alguses.
Praegu kehtivate seaduste kohaselt peavad kõik üle 18 aasta vanused mehed valima, kas nad tahavad teenida armeeüksuses või läbida tsiviilteenistuse.
2001. aastast algas protsess sõjaväe kutseliseks muutmiseks. Serbia relvajõudude suurust hinnatakse praegu 38 000 mehele. Sõjandusekspertide sõnul võidakse aga püssi alla kutsuda vajadusel kuni 2,5 miljonit serblast kokku 7,5 miljonist riigi elanikust.
Serbia liitus nelja aasta eest NATO Partnerlus Rahu Nimel programmiga, kuid edasi hoitakse tihedaid sidemeid ka Venemaaga ning ametlikult on võetud omaks sõjalise neutraliteedi poliitika.
Hiljutise küsitluse kohaselt toetaks vaid viiendik serblastest ükskõik milliseid Belgradi pingutusi alliansi liikmeks saamise nimel, samas kui üle kolme viiendiku on selle vastu.
NATO-vastasuse peamine põhjus peitub 1999. aasta pommituskampaanias, millega lääneriigid murdsid Miloševići režiimi, et peatada etniliste albaanlaste hävitamine Kosovo aladel.
Kosovo läks seejärel ÜRO kontrolli alla ning kuulutas end kahe aasta eest ühepoolselt iseseisvaks, ehkki Serbia seda ei tunnista.