Ühest 13. sajandi linnamajast

EVALD TÕNISSON

Tallinna vanalinnas, Sauna 10 sisehoovis, kuhu ehitatakse Vanalinnastuudio hoone, on arheoloogilise uurimise käigus nähtavale tulnud Tallinna küllap kõige mittelinnalikum maja.

Päris majaks on seda vahest küll palju nimetada, sest säilinud on ainult alumised seinapalgid. Ometi on nende palgikordade avastuslikku tähtsust raske ülehinnata. Esmakordselt on meie silme ees suhteliselt hästisäilinud näide Tallinna muistsest, kiviehitistele eelnenud puust elamuarhitektuurist.

Säilinud seinapalkidest võib välja lugeda, et tegu on väiksemast kaheosalisest kojast ja veidi suuremast toast koosnenud rõhtpalkelamuga, kogupikkusega ligi kaheksa, laiusega neli meetrit. Üks osa kojast oli olnud kasutusel sahvrina.

Linnapildis võõras

Taoline elamu oleks üsna ootuspärane Eesti varakeskaegses külaasulas või isegi mõnel linnamäel, Tallinna kivimüüride vahel tundub ta esmapilgul võõra ja äraeksinuna. Kohaliku, eestipärase ehituskultuuri äratundmisrõõmu suurendab eriti toa uksepoolses nurgas olev kerisahi koos selle ees olnud leega. Kerisahi koos leega on hästi tuntud nii muistsetes linnustes ja asulates uuritud elamukohtades kui ka hilisemates Eesti taluelamutes.

Toal oli põrand savist, kojal aga sillutatud paeplaatidest. Elamu oli rajatud otse maapinnale, mis võis tookordsest merepinnast olla vaid umbes kolm meetrit kõrgemal. Ilmselt niiskuse tõttu oli kogu hoone alus ja ümbruski täidetud puuvitste ja hagudega; puuvitsu oli pandud ka ahju-aluse täiteks; puuvitstest oli ka ukseesine. Avastatud maja ehituslik ilme koos ahju ja leega peaks olema üsna kindlaks tõendiks, et selle ehitajateks ja elanikeks ei saanud olla keegi muu kui siitmaa inimesed.

Elamu piirkonnast leitud keraamika, savist värtnakedrad, kangaspuude puust raskusvihid, luukammid, puu- ja tohunõude tükid, jalatsite jäänused ja muu on iseloomulikud Tallinna vanimale linnakultuurile. Saadud leidude järgi võib elamu esialgselt dateerida 13. sajandisse.

Arheoloogilised uurimistööd Sauna tänaval jätkuvad. Õigupoolest on need alles algfaasis. Kirjeldatud hoone kõrval on avastatud juba teinegi ahjuga elamu ja uuritava ala edasisel laiendamisel leitakse neid arvatavasti veelgi. Igatahes võib juba praegu öelda, et kaevamistel on avastatud uus, kujuneva Tallinna varemteadmata asustuspesa, mis võib heita uut valgust Tallinna vanima asustuse kujunemisele.

Esmaleid

Veelgi olulisemat lisa pakuvad avastatud hoone rusud Tallinna vanimale elamuarhitektuurile. Uudiseks ei ole muidugi mitte see, et Tallinna vanimad elamud on olnud puust. Seda on ju Tallinna uurijad ennegi arvanud. Uudiseks on pigem see, et vana puitarhitektuur ei ole siin lootusetult hävinud või segatud, vaid et sellest võib olla üsna palju säilinud ning seda on võimalik ka päevavalgele tuua, nii nagu on juba ammu tehtud Riias, Pihkvas, Sigtunas ja mitmetes teistes vanades Põhja-Euroopa linnades.

Tallinna puhul võib siiski küsida, miks on võtnud esimese 13. sajandi puitelamu avastamine nii palju aega. Arheoloogiline uurimistöö või see, mida selleks on peetud, on Tallinnas kestnud ju aastakümneid, ja seda ka vanalinna kesksemates osades, sealhulgas Raekoja platsi ümbruses. Kas on olnud seal tegu puit-elamute halvema säilimisega või hoopis puuduliku uurimistasemega?

Riia arheoloogilise uurimise tulemusi silmas pidades ei ole Sauna tänaval avastatud puitehitis ometi mingiks suurüllatuseks. Ka Riia kultuurkihi vanimas, peamiselt 12.-13. sajandisse kuuluvas osas on leitud rõhtpalkehitisi, mida seostatakse kohalike liivlastega.

Ent lisaks rõhtpalkmajadele tekivad Riias 13. sajandil sõrestikkonstruktsiooniga puit-elamud, millest arenevad aja jooksul keskaja linnaelamud. Küllap on Riia uurijatel põhjust seostada sõrestikkonstruktsiooniga ehitised sakslaste või muude uusasukatega. Tallinna vanimad sõrestikhooned ootavad veel avastamist. Loodame, et nendegi tund tuleb.

Sauna tänaval avastatud puitelamu annab loodetavasti tugeva positiivse impulsi Tallinna muistse arhitektuuri edasisse uurimisse ja senitehtu hindamisse. Igatahes on ta kinnituseks, et Tallinna vana kultuurkihti tasub ja tuleb uurida ja seda mitte väikeste augukeste kaupa või nn ehitusliku järelvalve korras, vaid kaasaja arheoloogia kõigi reeglite kohaselt.