Viiekümne aasta eest voolas Koreast välja esimene migrantide laine, kelle rahasaadetised aitasid kodumaal lähiajaloo ühe suurima majandusliku ümberkujundamise kiirelt käima lükata. Esimesed lahkujad olid Lääne-Saksamaa kaevandustesse tööle läinud lõunakorealased.
Lõuna-Korea saatis 1960. ja 1970. aastatel Saksamaale tööle tuhandeid kaevureid ja õdesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaakogemus oli sageli üksildane ning nende panust kodumaa majanduse tumendas asjaolu, et käelist tööd alavääristav Korea ühiskond nägi karmi, räpase ja ohtliku kaevuritöö tegijat sotsiaalse häbiplekina.
Ometi aitasid just migranttöölised palka koju saates kaasa Lõuna-Korea majanduskasvule ning kiirele industrialiseerimisele, kuid häbiväärse ameti tõttu on nende roll Lõuna-Korea ajaloos suures osas tähelepanuta jäänud.
Bae Jung-Hwan lahkus Koreast 1970. aastal, et minna Saksamaa kaevandusse tööle. Mõne aasta pärast naasis ta Lõuna-Koreasse, kuid oma abikaasale ja lastele julges ta alles hiljuti oma minevikust rääkida.
«Kasvasin üles vaese viielapselise perekonna noorima võsuna ja hästitasuv töö Saksamaal oli vältimatu valik,» sõnas praegu Soulis erakooli pidav mees. «Töö oli kõvasti karmim, kui ma seda olin ette kujutanud,» lisas ta.
Pärast kolme aastat Saksa kaevanduses läks Bae koju tagasi ja lõpetas õpetajakoolituse. Ühiskond, mis austab akadeemikuid, kuid põlgab nn tähtsusetute ülesannete tegijaid, ei soosinud mehel minevikku avalikustamast.
«Ühiskonnas on kaevurite suhtes eelarvamused ja seetõttu pole ma oma Saksamaa-kogemusest ei sõpradele, kolleegidele koolis ega paljudele lähedastele rääkinud,» ütles Bae. «Ma ei häbene seal tehtud tööd, sest tegi mind tugevamaks ja on aidanud elus kõigist raskustest üle saada,» sõnas ta.
1963. aastast 1977. aastani läks toonasele Lääne-Saksamaale ligi 8000 Lõuna-Korea kaevurit. Karmides töötingimustes said kümned neist surma ja sajad vigastada. Alates 1966. aastast hakkasid migreeruma haiglaõed. Neid läks kümne aasta jooksul Saksamaale ligi 12 000.
1963. ja 1977. aasta vahel jõudsid kaevurite ja õdede kojuläkitused 101 miljoni dollari (74 miljonit eurot) suuruse summani. Ajaloolaste sõnul aitas just see raha Lõuna-Koreal kurnava Korea sõja järel majanduslikku transformatsiooni alustada.
Möödunud aastal tegi aga Soulis uksed lahti kaevurite ja õdede muuseum ning selle keldris saab pikalt põlu all olnud Saksamaa-perioodist vaadata mitmeid mälestusesemeid nagu fotod, kirjad, päevikud ja tööriistad.