Sotsioloogilisel küsitlusel «Mina. Maailm. Meedia 2011» ütles 16 protsenti vastanuist, et kultuur mängib nende elus väga olulist rolli. 52 protsenti leidis, et kultuur on nende elus küllaltki oluline. Vaid 33 protsenti ütles, et kultuur on ebaoluline.
Nii selgus 2011. aasta septembris-oktoobris Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi poolt OÜ Saar Poll abiga korraldatud sotsioloogilisest küsitlusest «Mina. Maailm. Meedia 2011», millest võttis osa 1018 eestikeelset vastajat vanuses 15–74.
«Jätame meelde, et 16 protsendile on kultuur väga oluline. Tagasiarvutuste kohaselt on üks protsent 8600 inimest. Võime öelda, et selles vanusevahemikus eestlastest peab kultuuri väga oluliseks umbes 100 000 inimest. Nemad ongi see kogukond, kes peab tagama, et käidaks teatris, et raamatuid ostetaks, et kultuuriväljaandeid loetaks jne,» selgitab üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.
Kuigi vaatluse all oli kuus SA Kultuurileht väljaannet – Sirp, Akadeemia, Looming, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino ja Kunst.ee –, tuli uuringust välja, et vaid kuus protsenti vastanutest käib enam-vähem regulaarselt raamatupoes. «See on umbes 45 000 inimest,» täpsustab uuringu teine korraldaja, emeriitprofessor Peeter Vihalemm. See-eest kultuuriväljaande pidevatest lugejatest ostab raamatuid sagedasti 34 protsenti.
Ühed ja samad lugejad?
Küsitlustulemuste põhjal võib öelda, et riigi dotatsiooni toel ilmuvate kultuuriväljaannete mõjuväljas on 8–29 protsenti eestikeelsest elanikkonnast. Eestikeelse kultuurimeedia võimalikke lugejaid on ligikaudu 55 000 – 200 000. Ent rohkem kui poole sellest moodustavad juhuslikud lugejad, kes ankeedis märkisid, et loevad üht või teist väljaannet väga harva.
«Tegelikult on kultuuriväljaannete lugejaskond üks rühm. Sirbi lugejatest loeb 47 protsenti Akadeemiat ja Loomingut, 49 protsenti Vikerkaart, 42 protsenti TMKd, Kunst.ee ja Maja lugejaid on vastavalt siis 48 ja 37 protsenti. See on üks rühm, kes käivad ka teatris, ostavad raamatuid jne,» tõdeb Lauristin.
Kõige enam määrab kultuuriväljaannete lugemist haridus, eeskätt kõrghariduse olemasolu. Rohkem on kõrgharidusega inimeste hulgas Sirbi ja Loomingu lugejaid (vastavalt 22 ja 21 protsenti).
«Keskmiselt natuke jõukam, kõrgelt haritud naislugeja,» võtab Lauristin kokku kultuuriväljaannete tüüplugeja.
Kultuur on naiste teha
Kõigi kultuuriväljaannete puhul on elanikkonna keskmise vanusestruktuuriga võrreldes rohkem esindatud üle 55-aastased inimesed. Seega on lugejaskonna vananemine kõigi väljaannete probleem. Eriti vähe loevad noored Vikerkaart ja Loomingut. Vikerkaart ei loeta selle küsitluse andmeil 15–19 aastaste hulgas peaaegu üldse (selle ajakirja lugejate osakaal on kõige suurem 75–79-aastaste seas).
Lauristin põhjendab seda teadmatusega. Igal sügisel kohtab ta Tartu Ülikoolis noori, kes teevad alles seal esmatutvust Vikerkaarega. «Nad tunnistavad särasilmi, et oi kui huvitav, me ei teadnudki! Seega pole midagi ette heita Vikerkaare sisule. Kultuuriväljaanded tuleb viia koolidesse. Kool tähendab minu jaoks õpetajat, kuidas tema oskab tuua seda materjali tundidesse. See on ka kooliraamatukogude probleem,» räägib Lauristin.
«Eesti kultuur on üldiselt naiste teha,» tõdeb Lauristin. Seda näitab ka naiste huvi kultuuriväljaannete vastu, mis on suurem kui meestel – 54 protsenti lugejatest on just naised. Kõige suurem sooline vahe on Kunst.ee, Teater.Muusika.Kino ja Loomingu lugejate puhul.
Suurte linnade elanike, s.o tallinlaste ja tartlaste huvi kultuuriväljaannete vastu on üldtendentsina suurem, kõige vähem mõjutab elukoht Kunst.ee ja Maja lugemist, kõige enam Akadeemia ja Loomingu lugemist.
Huvi Kunst.ee ja Maja vastu sõltub üsna vähe ka sissetulekust ühe pereliikme kohta ja enesehinnangulisest sotsiaalse kihi määratlemisest, samas kui huvi Akadeemia, Loomingu, Vikerkaare ja Teater.Muusika.Kino vastu on väiksema sissetulekuga ja kehvemini toime tulevate elanike seas väiksem. Kõige rikkam on Sirbi ja vaesem Vikerkaare lugeja.
Kasutades klasteranalüüsi meetodit, töötasid Lauristin ja Vihalemm uuringu «Mina. Maailm. Meedia 2011» andmete põhjal välja ka kultuuriaktiivsuse tüpoloogia.
Lauristinile teeb muret see, et vastanutest 24 protsenti on arenemata kultuurihuviga ehk ei tunne huvi mitte mingisuguse kultuuri vastu. Tegemist on nooremate kui 40-aastaste, vähese hariduse, madala staatuse ja väikese sissetulekuga meestega maal või väikelinnas. Iseloomulik on sagedase alkoholitarvitamisega ja pidutsemisega seotud elulaad ja telerivaatamine, kusjuures 47 protsenti ei ole aasta jooksul lugenud ühtki raamatut. «Nad on vägagi manipuleeritavad ja just see teebki murelikuks,» lausub Lauristin.
Allikas: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi poolt OÜ Saar Poll abiga korraldatud sotsioloogiline küsitlus «Mina. Maailm. Meedia 2011». Uuringus osales 1018 eestikeelset vastajat vanuses 15–74 eluaastat. Eestikeelsete vastajate jagunemine põhiliste demograafiliste tunnuste järgi: mehi oli 46% ja naisi 54%; noori vanuses 15–29 oli 30%, nooremat keskiga vanuses 30–44 oli 26%, vanemaid vastajaid vanuses 45–64 oli 29%, vanemaealisi 15%. Põhiharidusega oli 23%, kesk- ja kesk-eriharidusega 52%, kõrgharidusega 25%. Tallinnas elas 21%, Tartus ja Pärnus 12%, teistes linnades 21% ja maal 45% vastajatest.
Tüüp A
Mitmekülgselt aktiivne kultuurihuviline (24% vastanutest).
Tööealine, kõrgharidusega (51%), jõukas, elab pigem suuremas linnas, kõrge sotsiaalse enesehinnanguga (55% asetab end keskmisest kõrgemasse ühiskonnakihti), veidi sagedamini naine (60%), töötab avalikus sektoris või meedias.
Töö- ja enesetäiendamiskeskne elulaad – töösõltlane. Väga suur kultuurihuvi, mitmekesine osalemine kultuuriüritustel. Vabal ajal tegeleb loominguliste harrastustega. Jälgib aktiivselt kultuurielu ja päevasündmusi. Käib vähemalt kolm korda aastas nii teatris, kontserdil, kunstinäitusel kui mõnel suurel kultuuriüritusel.
Hea üldine autorite tundmine, loeb regulaarselt nii ilukorjandust kui töö- ja huvialast kirjandust, kusjuures huvitub keskmisest enam ka filosoofilistest, ühiskonda, kultuuri ja ajalugu käsitlevatest teostest. Iga kolmas selles tüübis on enam või vähem regulaarne raamatupoe külastaja. Tunnusautorid: Õnnepalu, Ehin, Mihkelson, Krull, Kõiv, McEwan
Nad on mitmekülgsed ja aktiivsed internetikasutajad nii infotarbijate kui infoloojatena. Teistest rohkem on selle tüübi esindajad liikunud Eestist väljaspool, käinud ka välismaal tööreisidel ning osalenud mitmesugustes europrojektides.
Meediakasutuses on keskmisest suurem kaal trükisõnal, raadio ja televisiooni arutlussaadetel ning suhteliselt väiksem tähtsus meelelahutusel. Enamik loeb pidevalt kultuuriväljaandeid.
Tüüp B
Uus aktiivne audiovisuaalse kultuuri eelistaja (17% vastanutest). Selle rühma moodustavad eeskätt noored inimesed (55% on vanuses alla 30), veidi üle poole rühmast (52%) on meessoost ja 67% elab väiksemates linnades ja maal. Rühma haridustase on eelmisest madalam peamiselt suure gümnaasiumieas noorte osakaalu (23%) tõttu. Seda seltskonda iseloomustab väga aktiivne uue meedia kasutamine, kõrgelt arenenud bränditeadvus ning elav osalemine klubilises ja kogukondlikus kultuuritegevuses. Samas on see rühm traditsioonilise peavoolukultuuri ja peavoolumeedia suhtes üsna ükskõikne.
Raamatuhuvi on tagasihoidlik, piirdudes põnevuse, tehnika- ja spordiraamatutega. Tunnuslik on Terry Pratchetti keskmisest suurem loetavus selles klastris. Raamatutele eelistatakse filme ja muusikat. Harrastuste seas on esiplaanil video- ja fotolooming (76%) ja arvuti (84%). Iseloomulik on importkultuuri eelistamine. Tuntav on subkultuuriline hoiak, soov olla oma sõpruskonnas arvamusliider. Selle tüübi põhiline eneseväljenduse areen on internet.
Nagu eelmisele, on ka sellele tüübile omane kõrge sotsiaalne enesehinnang, pooled seavad end ühiskonnaredelil keskmisest kõrgemale. Samas on poliitiline aktiivsus ja huvi keskmisest väiksemad. Välismaa-kogemuselt ollakse eelmise tüübi kannul, kuid reiside ulatus on laiem, hõlmates ka eestlastele vähem tuttavaid kaugemaid sihtkohti. Selle tüübi puhul paistab silma kõiki teisi rühmi ületav kultuurilise sallivuse ja avatuse määr.
Tüüp C
Mõõdukalt aktiivne perekeskne meelelahutuslik kultuuritarbija (17% vastanutest). Noorem (60% on vanuses alla 45 aasta) ja naiselikum, eelmistest tüüpidest rohkem maal ja väikelinnades, kuid ka suuremates linnades elav valgekrae, kesk- või kõrgharidusega noorepoolne või keskealine naine (65%), töötab sotsiaal- või haridussfääris või halduses. Peab end pigem keskkihti kuuluvaks.
Tegemist on n-ö keskmise kultuuritarbijaga, kes peab kultuuri tähtsaks ja on küll üsna suur lugeja, kuid pole eriti nõudlik pakutava kunstilise külje suhtes, eelistades kergemat ja ajaviitelisemat vaimutoitu. Loeb tunnustatud nn koolikirjandust (Kross, Runnel, Unt) või kergemaid olmeromaane (keskmisest rohkem näiteks Rakket või Väljastet). Loeb aktiivselt ka tööalast kirjandust ning armastab praktilise ja õpetliku sisuga raamatuid. Elulaad on kodu- ja perekeskne, kuid samas ka kutsetööle pühenduv, püüab hoida tööd ja vaba aega tasakaalus. Kultuuri üle arutleda eriti ei armasta, kultuuriväljaandeid loeb vahel harva ega kuulu ka oma huvide ja eelistuste poolest nende sihtrühma.
Tüüp D
Traditsiooniliselt passiivne alalhoidlik vähene kultuuritarbija (18% vastanutest). Keskmisest vanem (35% üle 65-aastaseid), valdavalt füüsilise töö tegija, sagedamini meessoost (55%). 70% elab maal või väikelinnas. Madala sotsiaalse enesehinnanguga (52% paigutab end ühiskonnas alamkihtidesse).
Tema huvid on seotud eeskätt koduste toimetuste, praktiliste oskuste, aga ka looduse ja ajalooga. Hoiakutelt pigem konservatiivne, vähemuste suhtes tõrjuv. Eluviis kodukeskne, liikuvus väike. Osalemine koduvälistes kultuuritegevustes minimaalne.
Raamatuhuvi mõõdukas (32% loeb regulaarselt ilukirjandust). Peamine seos maailmaga on tele ja raadio. Lugemishuvis domineerib tehnika, käsitöö ja meisterdamise või loodusega seotud praktiline teave ja ajaloolise või koduloolise sisuga raamatud. Autoritest on tunnuslikud Traat, Kaugver, Tohvri, aga ka Hargla. Eelistab kohaliku lehte. Kultuuriväljaandeid loeb vähe.
Tüüp E
Uus passiivne, arenemata kultuurihuvidega tüüp (24% vastanutest). Keskmisest noorem, valdavalt meessoost (61%), väikese sissetulekuga ning pooliku haridusega sinikraeline rühm. 36% on vanuses alla 30 aasta. Elukoht peamiselt maal või väikelinnas, töö seotud peamiselt tootmise, kaubanduse või ehitusega.
Elulaad passiivne, vabas ajas suur roll sõpradega pidutsemisel ja meelelahutuslikel teleprogrammidel. Sotsiaalne enesehinnang madal, 56% asetab end ühiskonnaredelil keskmisest madalamale.
Kultuur elus ebaoluline, kultuuriüritustel käimine ja kultuuriharrastustega tegelemine äärmiselt väike. 46% pole aasta jooksul lugenud ühtki raamatut. Veidi suurem on aktiivsus internetis, mis toimib peamiselt suhtlus- ja meelelahutuskanalina. Kultuuriväljaandeid peaaegu ei loe, nagu ka üldse ajakirjandust.
16 protsenti vastanuist ütles, et kultuur mängib nende elus väga olulist rolli.
52 protsenti leidis, et kultuur on nende elus küllalti oluline.
33 protsenti ütles, et kultuur on ebaoluline.