Kui Vladimir Putini tegevusele Ukrainas piiri ette ei panda, pöörab ta oma tähelepanu järgmisena Balti riikide ja Soome poole, rääkis Putini endine nõunik Andrei Illarionov Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet (Svd).
Putini eksnõunik Illarionov: Soome ja Baltimaad kuuluvad Venemaa huvisfääri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul pole lääneriikide juhid Putini mõttekäiku ära tabanud.
Illarionov oli aastatel 2000-2005 Vene presidendi üks lähimatest majandusnõunikest ja istus Putini selja taga paljudel G8 tippkohtumistel. Nüüd töötab ta Washingtonis asuvas mainekas Cato Instituudis.
Maailma juhtivad tööstusriigid kogunevad uuel nädalal Haagis G7 kohtumisele. Ühendus G8 nime ei kanna, kuna Venemaa arvati sellest Ukraina ja Krimmi kriisi tõttu välja.
«Lääneriikide Vene-vastased sanktsioonid kergitavad Putini positsiooni, kuna toetavad tema maailmapilti: Ühendriigid ja lääs on vaenlased, kes püüavad piirata ja nõrgestada Venemaad,» selgitas Illarionov.
«See on olnud Kremli propaganda tuumaks ja sanktsioonid näitavad venelastele, et Putinil oli algusest peale õigus.»
Illarionov rääkis, et G7- ja teiste lääneriikide juhtide puudulik arusaam Putini mõtekäigust takistab neil nägemast tulevikus esilekerkivaid probleeme.
«Lääneriikide juhid näivad vähemalt avalikes sõnavõttudes olevat unustanud, et maailmas on riigipäid, kes tahavad valutada teisi maid,» rääkis ta.
Illarionovi sõnul kuulub suur osa Gruusiast, Ukrainast, Valgevenest, Balti riikidest ja Soomest Putini huvipiirkonda. Putin peab kalliks seda, mis kuulub talle ja mis kuulus ajaloos tema eelkäijatele.
«Ma ei väida, et Baltimaad on just nüüd Putini agendas. Ta võib naasta selle teema juurde hiljem,» rääkis ta ajalehele Svd.
«(Soome) ei ole Putini plaanides täna ega homme. Kui aga keegi teda ei peata, siis kerkib küsimus varem või hiljem esile. Putin on sageli öelnud, et bolševikud ja kommunistid tegid suuri vigu. Ta võib vabalt öelda, et bolševikud ei arvestanud 1917. aastal riigi huvidega, kui kiitsid heaks Soome iseseisvumise,» jätkas ta.
Illarionov kritiseeris Ukraina kriisiga seoses NATO tagasihoidlikku reaktsiooni. «Minu arvates pole NATO saanud aru olukorra tõsidusest. Pärast Gruusiat ja Krimmi pole põhjust arvata, et tegemist oli Putini viimase agressiooniga. Ainus vastus selgele agressioonile on näidata üles soovi ühise kaitserinde moodustamiseks.»