Reuters: kümme viisi, kuidas Ukraina kriis võib maailma muuta

USA president Barack Obama ja Vene riigipea Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Uudisteagentuur Reuters tõi välja kümme võimalust, kuidas Krimmi annekteerimisega puhkenud Venemaa ja lääneriikide vastasseis maailma võib muuta.

1. Venemaa nõrgenemine: Venemaa roll on rahvusvahelistes suhetes nõrgenenud, vähemalt ajutiselt. Moskva liikmelisus G8 klubis on peatatud. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) peatas kõnelused Venemaaga ning lääneriigid tühistasid kõik tippkohtumised Moskvaga.

2. NATO taaselustub: Afganistani missiooni lõppemisega tundus, et NATO roll maailmas on vähenemas, kuid Ukraina kriis on selle tagasi toonud. Planeeritakse rohkem õppusi Baltimaades ja Poolas ning Varssavi nõuab kiiremas korras raketitõrjesüsteemi rajamist Kesk-Euroopasse. USA surve tõttu võivad mõned Euroopa riigid loobuda ka kaitsekulutuste kärpimisest.

3. Energia: Euroopa energiakaart joonistatakse ümber, sest riigid soovivad vähendada sõltuvust Venemaast.

4. Hiina: Hiina ja Venemaa diplomaatiline liit, mis tihti ÜRO julgeolekunõukogus sarnaselt hääletab, võib võtta uue suuna. Kahe riigi suhted võivad veel paraneda ja Hiina hakkab Venemaalt gaasi ostma, et Euroopa puudujääki kompenseerida või hoopis vastupidi otsustab Peking end majanduslikult nõrgast ja isoleeritud Moskvast distantseerida. Praeguseks pole president Xi Jinping avalikult poolt valinud.

5. USA roll: Washingtoni globaalne juhtroll, mis on viimastel aastatel vähenenud, on nüüd osaliselt taastunud. Aasia poole vaadanud USA president Barack Obama on oma tähelepanu jälle Euroopale pööranud. Ukraina kriis on pannud Euroopat unustama NSA nuhkimisskandaali ning koostöö Washingtoniga on elavnenud.

6. Saksamaa roll: Ukraina sündmused on kindlustanud Saksamaa juhtrolli Euroopas. Saksamaa on juba domineeriv majandusjõud ning nüüd on saanud kantsler Angela Merkelist Euroopa peamine läbirääkija Vene riigipea Vladimir Putiniga. See, kui palju on Berliin valmis vähendama  energiasõltuvust Moskvast, näitab kui kaugele on valmis ka teised EL-i liikmesriigid minema.

7. Ühtne EL: Ühine vaenlane on ühendanud EL-i liikmesriigid. See võib aidata EL-i liidritel võitu saada kauaaegsetest lahkarvamustest. Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni liige Rebecca Harms naljatas, et praegu on küll liiga vara anda Putinile Karl Suure auhind Euroopa ühtsuse edendamise eest, kuid avaldas rõõmu EL-i riikide ühise strateegia üle Venemaa suunal.

8. Võitlus Kesk-Aasia pärast: Nii Putin kui lääneriigid üritavad energiarikaste Aserbaidžaani, Kasahstani, Türkmenistani ja Usbekistani autokraatide poolehoidu võita ning inimõiguste teemal silma kinni pigistada. Vene majanduse nõrgenedes võivad Kesk-Aasia riigid nad pilgu lääne poole pöörata.

9. USA-Vene koostöö: Globaalne julgeolekualane koostöö jätkub, sest Venemaa ei soovi täielikku isolatsiooni sattuda. Pinged võivad tekkida aga Süüria, Iraani, Afganistani ja Põhja-Korea üle.

10. Putini tulevik: Vene presidendi populaarsus on tipus ning ta naudib rahvuslaste toetust, mis tekkis Krimmi annekteerimisel. Ebastabiilsus võib aga tõusta, kui suurärimehed lääne sanktsioonide tõttu kahjumit kandma hakkavad ning seeläbi Putinit survestavad. Praegu on enamik nendest lojaalsed, kuid olukord võib kuue kuu pärast teistsugune olla.