Väike Jazzkaare spikker

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljude iidol - Pat Metheny kaks suve tagasi Newporti džässifestivalil.
Paljude iidol - Pat Metheny kaks suve tagasi Newporti džässifestivalil. Foto: Joe Giblin

Homme algaval ja 25. sünnipäeva tähistaval festivalil Jazzkaar esinevad superstaarid Pat Metheny ja Cassandra Wilson ning fookusesse on seatud noor Euroopa džäss.

Janar Ala, Postimees

Mount Kimbie. Laupäeval, 26. aprillil Tallinnas merepaviljonis. Londonist pärit duo Mount Kimbie on suure tõenäosusega tänavuse Jazzkaare kõige tänapäevasem artist. Nende muusikat määratletakse kui post-dubstep ja nad on James Blake’i kõrval sellise muusikalise tunnetusviisi tähtsaim esindaja. Nii et kes tahab kuulda ja näha, milliseid helisid toodab muusikamaailma suurim sulatusahi London just nüüd, see võib minna asja uurima. Sellest post-dubstep’ist ja nuppude keeramisest ei maksa ennast nii väga eksitada lasta, sest live’is toimivad nad täiesti nagu päris bänd pillide ja kehaõõtsumisega. Kindlasti avardab džässi mõistet.

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu. Laupäeval, 19. aprillil merepaviljonis. Oma ala meistrid, pianist Kristjan Randalu ja pophelilooja par excellence Vaiko Eplik on jälle kokku saanud ja kuulajale on sellest kohtumisest arvatavasti ainult rõõmu. Mõned aastad tagasi midagi sellist juba juhtus ja siis oli rõõmu palju – tean öelda, sest käisin kohal. Eelmisel korral käivitas koostöö Epliku neljas album, sel korral lubatakse täiesti ennekuulamata materjali. Ikka on tore, kui akadeemilisem ja indim muusikataust pannakse kõrvuti seisma ja kumbki ei pea häbi pärast maa alla vajuma, vaid suheldakse kui võrdne võrdsega ja täiendatakse üksteist. Ei peagi vist ütlema, et kindlasti avardab  džässi mõistet.

Ülo Krigul Lend JK 025. Reedel, 18. aprillil Tallinnas Lennusadamas. Helilooja Ülo Krigul pani hiljuti Eesti muusika päevade kunstilise juhi ametikoha maha, nüüd on rohkem aega muusikat luua. Mida too lend endast täpselt kujutab, ei oska öelda, kuid helilooja arvestab Lennusadama avara ruumiga. Ta ise on öelnud, et selline mugav, vaatan selle ära ja lähen koju; kontserdiga tegu ei saa olema, pigem kaasatakse kuulaja teose sünniprotsessi. Teose kirjutas helilooja spetsiaalselt juubeli-Jazzkaare avamiseks. Muidugi avardab džässi mõistet.


Hedvig Hanson, muusik

Pean ütlema, et ma ei ole väga suur festivaliinimene, mulle meeldib valida üks kontsert ja olla siis selle lummuses pikemat aega. Kui tuleb ära kuulata-vaadata mitu kontserti õhtu jooksul, siis see ajab muljed segi. Seekordsel Jazzkaarel esineb üks mu absoluutne lemmik kitarrist Pat Metheny.

Eelsoojenduseks on plaan kuulata tänavuse Jazzkaare džässidiivat Cassandra Wilsonit, kelle loominguga tutvusin põhjalikumalt, kui kirjutasin temast lood Postimehele ja ka ajakirjale Muusika. Bluus on džässi esiisa ja mulle ikka hingelähedane.

 Cassandra on pärit Mississippi osariigist, bluusi sünnipaigast, ja sellist autentset bluus-folki peaks sel kontserdil jaguma küll.

Veel pakub mulle huvi hispaania naistebänd «Las Migas», kes esineb laupäeval, 25. aprillil merepaviljonis. Nende lauljatar tundus Youtube’i vahendusel vaadates nii kirglik ja kaunis ning flamenko ei saa küll kedagi külmaks jätta.

Selle festivali rütmikaim kontsert.


Tõnis Leemets, muusik

Mina ootan tänavuselt Jazzkaarelt suurima põnevusega duo Vaiko Eplik & Kristjan Randalu kontserti. Nende nelja aasta tagune ühisprogramm «Kooskõla» oli üks tolle kevade eredamaid festivalielamusi.

Mõlemad mehed on muidugi ka eraldi võttes kõvad – Eplik, teadagi, popikuningas, ja Randalu hetkel kõige kõrgemalt lendav eesti džässpianist. Aga see ei tähenda iseenesest veel midagi – pop- ja džässmuusikud, ka väga head, istuvad tihti piltlikult öeldes kumbki omas toanurgas ja põrnitsevad teineteist umbusklikult, sest mingi raskesti sõnastatav erinevus muusikasse suhtumises ei lase neil üksteist tõsiselt võtta. Aga Vaiko ja Kristjan on sellest nähtamatust müürist kuidagi märkamatult üle hõljunud, ja see on midagi väga erilist, mitte ainult Eestis.

Ülejäänud tänavused lemmikud on traditsioonilisemad... või pigem, kuuluvad kindlamalt ühte või teise toanurka. Mount Kimbie klubimaailma avangardi ja Pat Metheny klassikalise džässi legendide hulka. Metheny ei ole küll kunagi olnud minu isiklik lemmik võrreldes mõne teise sama kategooria kitarristiga, aga erinevalt mõnest omavanusest kuulsusest on ta jätkuvalt tippvormis ega logele loorberitel, ning bänd, millega ta Jazzkaarele tuleb, on tema vääriline. Ja Mount Kimbie puhul tahan juba puhtalt professionaalsest uudishimust näha, «kuidas nad seda (laivis) teevad».


Joosep Sang, muusikakriitik

Nils Landgren & JazzBaltica Ensemble. Neljapäeval, 24. aprillil merepaviljonis. Ei oska täpselt aimata, millist muusikat Nils Landgreni värskeim kollektiiv esitab, aga selle põhjal, mida ma temalt kontsertidel ja plaatidelt kuulnud olen, tasub oodata kõige kõrgemat klassi. Landgren on tulise mängulaadiga trombonist ja jaheda maneeriga laulja, kes paneb publiku hüppama ABBA lugusid funki võtmes töödeldes ja hiirvaikselt kuulama džäss- ja popballaade tõlgendades. Kvaliteeti lisab seegi, et Tallinnas astub tema bändis üles üks Soome säravamaid džässmuusikuid Verneri Pohjola ja meie džässi rahvuslik aare Raivo Tafenau.

Fatoumata Diawara. Kolmapäeval, 23. aprillil merepaviljonis. Ei, see ei ole džäss, vaid värske ja soe tuul Aafrika läänekaldalt. Fatou on pärit Malist, selliste etnomaailma hiiglaste nagu Salif Keita, Amadou & Mariam ja Oumou Sangare kodumaalt. Ta on andnud välja vaid ühe täispika plaadi, kuid see album lõi kohe laineid ja tõstis lauljatari lootustandvate debütantide kategooriast afromuusika esiliigasse. Samal päeval esineb ka Colombia harfi­ime Edmar Castaneda, nii et maailmamuusika fännidel on topeltelamus garanteeritud.

Cassandra Wilson ja Pat Metheny Unity Group. Cassandra Wilson esineb reedel, 25. aprillil Nokia kontserdimajas, Pat Metheny pühapäeval, 27. aprillil. Džässisõbrale kohustuslik! Mõlemad on oma valdkonna käilakujud ja suunamäärajad. Cassandra Wilson on toonud vokaaldžässi lähenemise ja konteksti, mida selles varem polnud. Ja Pat Metheny... Ma ei teagi, millest tema suuruse lahtiseletamist alustada, nii et ma parem ei proovigi. Olgu öeldud, et oma paljudest loomingulistest tahkudest esitleb ta Tallinnas just seda, millega ta võitis džässi kontekstis pretsedenditu superstaaristaatuse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles