Dr Jekyll ja mr Hyde telgis

, muusikaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mount Kimbie (UK) / Jazzkaar 2014
Mount Kimbie (UK) / Jazzkaar 2014 Foto: Kultuurikava.ee

Mount Kimbie on briti elektroonilise muusika duo, kes on välja kasvanud dubstep’ist ja tolle bassirikka muusikastiili­stiili kenamast poolõest post-dubstep’ist. Nende muusika puhul tuleks rääkida hüplevatest tempodest, kiirendatud vokaalisämplitest, avangardsetest vabalt voolavatest sündikäikudest ja üleüldisest loomingulisest vabadusest. Nad on alati kõlanud kuidagi orgaaniliselt, isegi kui saundid ise on arvutist välja võlutud.

Hõõguv ja hingav olek on nende loomingus fooni andnud. Viimase kahe aasta jooksul on see hõõguv olek ka visuaalselt realiseerunud. Kuttidel on kaelas kitarrid ja bassid ning selja taga varjus müdistamas trummar, kes Merepaviljonis toimunud laivil isegi kitarri kätte võttis.

Laiv algas rahulikult ja tundus, et saali pandud toolidel oli ka mõtet, sest kontserdi alguse meeleoludes oleks olnud ülimalt kena jalgu kõigutada ja meelde tuletada, et tegemist on ikkagi Jazzkaare kontserdiga.

Kiitus muidugi Anne Ermile ja teistele osalistele, et nad jaksavad ja suudavad seda hiiglaslikku telki juba teist aastat püstitada. Kõige cool’im telk Tallinnas, või mis telk ta nüüd ongi, pigem selline mittestatsionaarne hoone. Üpris hea akustikaga ka.

Sellist rahulikku hingetõmbetiksumist kauaks ei jagunud, kuna poistel oli vaja näidata, et nad on ikka mitmekülgsed artistid, ning oi, kuidas see neil välja tuli. Poole kontserdi paiku hakkasid nad astuma kardinaalselt teistsugust sammu – stroboskoobid vilkusid ja bass tagus maksa.

Minu puhtisiklikust vaatepunktist mõjus see boksipeatus palju paremini kui alguse vegeteerimine. Ent kui kontserdijärgsel hommikul tuttavatega mõtteid vahetasime, arvas üks neist, et kogu kompott oli hea.

Mount Kimbie laivist võib mõelda kui ikkagi kindla peale minekust. Kui Dominic Maker kontserdi keskpaigas oma Moogi süntesaatoril soleeris – endal näoilme, nagu ta teaks, et keegi rahva seas muigab kindlasti samamoodi –, oli tunda James Blake’i varju taamal möödumas. Blake, teadagi, on Mount Kimbie vana kamraad. Efekt toimis isegi vaatamata sellele, et too jämm võis tunduda varem valmis mõeldud ja harjutatud.

Kontsert tekitas palju kahetisi mõtteid ja tundeid, aga täiel määral pettuda ei tulnud ehk kellelgi.

Mount Kimbie

(Ühendkuningriik)

Kontsert Jazzkaare Merepaviljonis 26. aprillil

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles